Esmaspäev, 29. märts 2010

Valgejänes

Täna metsas matkates sattusin  eriti suurtele valgejänese jälgedele. Jälje suurusejärgi paneks ta põtra ja karu järel kolmandale kohale koos hundiga.

Valgejänes läks siit oma hekikääridega


Kõrgemal valgejänese tagajalajälg, allpool esikäppade jäljed. Jooksusuund alt üles poole.


Triin

Pühapäev, 28. märts 2010

Jälle põdrast

Kolasime Liisaga Kakerdaja raba ümbruses.

Peamiselt nägime jälgi, märke ainult põdrast. Kui palju võib see loom ikka päevas süüa !

Kuivkäimlani sai räätsadega



Looduslik vihmavari

Põdra söödud männid



Ei öelnud kuusestki ära







Kakerdamiseni,
Triin

Alutaguse karud ärkasid talveunest

Reedel 26. märtsil jälle Alutaguse metsade vahel sõites, saime nii mõndagi näha.

Esimeseks präänikuks oli mänsakust paarike, kes laskis end pikalt vaadelda. Samal ajal kogusid nad noka vahele habesamblikke, ilmselt käis agar pesaehitus. Olles juba piisavalt kogutud, kihutasid lennuga meist üle kuusetihniku poole. Vaatluse üle oli mul väga hea meel, mänsak on mu lemmiklind!

Ega palju saanud sõitagi, kui kahtlased jäljed läksid üle tee. Pidasime kinni ja .. jah, siit oli läinud hunt. Oli läinud päeva eest üle tee. Lumekoorik oli teda ilusti kandnud. Veider ainult et ta on liikunud üksi, kus on kari?

Karu jälje laiuseks mõõtsime 15-16 cm. Hästi on näha karu käpa alune muster.

Jällegi ei saanud sõita palju maad, kui teeäärne lumehanges oli keegi justkui vajudes üle läinud ja lumme sügavad jäljed vajutanud. Kassa näe, karu. Esimene karu jälg sel aastal. Kiire kõne Andresele ja selgus, et kohalikud pole sel aastal veel ühtegi liikvel näinud. Lükkasime räätsad jalga ja vaatama, kust karu tuli. Koorik oli kohati nõnda kõva olnud, et mesikäppagi kandnud. Käpalaius oli loomal 15- 16 cm, mis viitab kaalule paarisaja kilo kanti. Tegu oli isakaruga, kes ärkavadki emakarudest varem, emakarud ei kasva kunagi nii suureks. Nende käpalaius jääb kuni 12- 13 cm kanti.

Karu oli "voolanud" üle lumevalli tee peale

Karu liikus teest eemale suunaga põhja, otse mööda kraavi serva ja/või mööda kraavipõhja. Jäljed olid lahedad, jube suured ja supervärsked. Tallaalune mustergi lumel ilusti näha. Jäljed läksid ühe jämeda männini mille all oli ohtralt koort maas. Vaatasin üles, karu oli siin märgistanud oma territooriumi- küünejäljed olid 2, 5 meetri kõrgusel ilusti näha.
Just seal kus on Berdi käsi, oli karu küünistega puud märgistanud olles ise veel umbes 30 cm sügavamal lumes. Umbkaudu 2, 5 m kõrgusel.


Karu esi ja tagakäpa jälg

Läksime hasartselt mööda jälgi edasi ja edasi, karu liikus ikka kas kraavi põhjas või kraavi lähedal metsa all. Tahtsime leida tema talvekorterit. Näha kohta, kus veetis ta oma pika une. Aeg hakkas kokkulepitud kohtumise jaoks lõhki minema ja nii kahju kui mul ka polnud, ei saanudki enam karu jälgi pidi edasi minna :(
Viimane jäljejupp viis karu metsateele, kus ta oli läinud edasi põhja poole, mina aga pidin minema lõunapoole.

Paarisaja kilost karu kandis isegi lumekoorik, kõrval räätsajälg


Kuniks veel lund saab karu jälgi lihtsa vaevaga otsida ja neid pidi matkata. Hea võimalus saada aimu, kus karu metsas liigub ja mis teid pidi.

Järgmisel päeval tervitasid meid metsateel mägraisanda jäljerada. Üllatus missugune, teda poleks me küll oodanud kohata. Lumel oli hästi näha mägra esikäpa küüniseid.

Mägra jälg lumel





Natuke maad eemal oli maas kahtlane põdramoodi jälg, kuid sõraotsad polnud nii teravad ja sõrasuurus pisem. Asjatundjate kaasabiga määrasime jälje punahirve omaks. Piirkonnas oli olnud hirveaed ja eks nad olid sealt plehku pannud.

Punahirve jälg, veiselikult ümar


Metsa, metsa - kõik on kihevil!!!!
Triin

Pühapäev, 21. märts 2010

Põdral maja metsa sees

Põder on meie metsade suurekasvulisem loom, ütlevad raamatud. Põdra kaal ulatub kuni 500 kg. Toitu vajab see loom vähemalt 20 kg ööpäevas. Käisin ta radadel.

Põder oli haaranud siit


tirinud ülevalt poolt,

ampsanud natuke seda puud,

proovinud siit küljest,

proovinud seda kuuske,

ja igaks juhuks ka seda. 

jalutanud mööda,

nina süganud,

lumele jätnud teate,

astunud üle metsajänese (valgejänes) sammurea

sattunud koos metssigadega söödaplatsile, kus uuris ja kartis hundikarja jälgi,

maganud,

selle jälle ringlusesse lasknud.




Põdra sammudes käis,
Triin

Neljapäev, 18. märts 2010

Kõrgelaiu valgejänes

Kui mõnus koht see Kõrgelaid on! Nii suvel kui ka talvel, siia tulles võtab ta mind alati vastu erilise rahu ja hubasusega. Kuskil läheduses puhub tuul kadakate ladvus, kuskil piiksuvad linnud. Hea on seda vaikust kuulata.






Kõrgelaiul oli ohtralt lund, kuid õnneks koorik kandis ja kerge vaevaga sai saarel ringi patseerida. Mul hakkas silma ohtralt rebase ja valgejänese jälgi, kuid rohkem nuputamist andis keegi kärplastest. Jälg oli ümmargune ja kõik käpapadjad selgesti näha. Jäljepikkus pool metsnugise omast. Kas naarits? Väidetavalt minki Hiiumaal pole ning tuhkur eelistab inimeste lähedust. Äkki õnnestub järgmine kord jälgede omanikku näha.

Valgejänese jäljed lumel


Vinge oli valgejänese jälgi ajada. Jänesed kohtab neil päevil metsades väga harva. Sattusin vaimustusse, kui nägin värskeid jälgi. Jänese isand oli teinud oma haake, kalpsanud siin seal ringi, sattusin ka tema söögilauale- pirakale maha langenud pajule. Jänesele jätkub seda pikalt- oli puu koort närinud ja peenemaid oksi oma käärteravate lõikehammastega ära hammustanud.

Valgejänese värsked toitumisjäljed



Valgejänese näritud puu

Kõrgelaiu lambad said hea noosi uut heina. Usinalt asusid seda sööma. Hea oli vaadata ära närituid kadakaid ja türnpuud. Meie looduslikud käärid teevad oma tööd :)

Agu mõõtis jää paksuseks 45 cm !


Tagasi mandrile saime Alari rõõmuks sõita uue parvlaevaga "Muhumaa". Kuid ei mingeid tasuta lõunaid nagu Agu Ivole oli rääkinud.




Kõrgelaiult,
Triin

Pühapäev, 14. märts 2010

Üllatus Sirtsi soos

Kui enamus inimesi on lumest juba piisavalt tüdinud, siis mina lähen ikka ja jälle suure rõõmuga lumele. Koorik on lumel piisavalt tugev, et enamus inimesi kanda.

Laupäevane räätsamatk Sirtsi sohu oli nagu rusikas silmaauku. Kes oleks võinud arvata, et näeme 20 inimeselise pundiga metssea kulti mööda metsasihti jalutamas ( mitte tormamas), meist 100 m kaugusel. Otsustasime kuldi jälgi põhjalikumalt vaadelda. Kuid näe sattusime hoopis hommikustele hundijälgedele! Hundi jälgi nägime rabas veelgi. Kult aga oli raba poole sumbanud vanades põdrajälgedes.

Hundijälg lumes


Hundirada

Lindudest oli hea võrrelda nii metsise ja tedre siiberdamisi lumel ja toitumisejälgi. Näha oli ka mõlema linnu lendutõusmise ponnistusi, metsisest oli lumele jäänud pikalt hoosulgede triibud, teder oli lihtsamini lendu saanud.

Metsise jäljed toitumiskohal



Soost,
Triin

Esmaspäev, 8. märts 2010

Kevadised loomajäljed metsas


Metsas on loomad kihevile aetud. Kõik tunnevad, et midagi põnevat, uut, kihevust tekitavat on õhus. Loomad jooksevad pulgad peas metsa ringi. Põnevaim elamus oli Sirtsi soos, kus kokku nägime põdra, metskitse, metssea, rebase, metsnugise, kärbi, halljänese, valgejänese, kopra, tedre, metsise jäljeradu. Lisaks siristasid meile puude ladvust tutttihane ja põhjatihane. Präänikuks vaatasime karu märgistatud puud ja värsket rähni sepikoda.

Rebase jäljerada



Teder on käinud edasi ja tagasi, edasi ja tagasi



Tedre junnihunnik ja jäljerida



Pääs koprakuhilasse, täna polnud pererahvas väljas käinud.Söögipoolist käisid hankimas läbi truubi teisel pool teed



Üraski emakäik


Metsise jäljerida



Metsi oli maiustanud männiokastega



Musträhni toiduotsing



Valgejänes

Metsas matkas,
Triin