Kuvatud on postitused sildiga hunt. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga hunt. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 31. jaanuar 2011

kolmapäev, 2. juuni 2010

Pisiimetajate püüdmine

Olin viimased neli päeva taas Alutagusel. Tegevust jagus hulgi.

Öösorr metsateel

Kohmitsesime karuonnis; kuulasin ja vaatlesin linde- selle korral vingeim vaatlus oli öösorr ja punaselg-õgija, kellest esimene lasi end pikalt vaadelda ja filmida. Alati on mul tõsiselt heameel näha ka soo-loorkulli isalindu, taas väga lahe vaatlus.

Pruunkaru

Nagu ikka ajasin suurkiskjate jälgi. Saak oli hea- värsked pruunkaru jäljed ja hunnikud, hundi vanemad jäljed, kuid 12 cm suurused (!) ; "ilvese rist" ei jäänud seegi kord ilma ilvese ega kähriku jälgedest. Muidugi leidsin ka metssea, metskitse, põdra ja mägra jälgi.

Hundi jalajälg

Põnevaid tegevus oli sel korral pisiimetajate jaoks lõksude väljapanemine ja hiljem nende läbikäimine ja kontrollimine.

Pruunkaru hunnik

Lõksud panin Geraldi juhendite järgi erinevatesse elupaikadesse. Niidule, metsa alla, okaspuu metsa, lehtmetsa. Lõkse oli mul kolme erinevat tüüpi: Uudo käest olime saanud plekist suured lõksud, mis polnud ühekordsed ja kuhu mahtunuks rohkelt pisiimetajaid. Rein ostis ühekordsed lõksud st. kui üks hiir lõksu läks ja toitu maitses langes lõks kinni. Sama tüüpi oli ka Geraldi omad.


Pisiimetaja lõks

Panin lõksud umbes kella 7 ks  õhtul välja. Andsin pisiimetajatele aega kolm tundi. Just see olevat karihiirte jaoks kriitiline aeg nende kiire seedimine ei pea pikemat aega söögita vastu.


Kaunis kuldking

Kontrollretke tehes avastasin esimesest lõksust suure nälkja. Lõks polnud kinni langenud :) Õnneks ei jäänud see mu ainukeseks saagiks- üks karihiir oli ka lõksus jäänud. Lasin  ta peale pikemat uurimist vabadusse.

Hommikune saak oli vilets. Kaks nälkjat ja mitte ühtegi hiirt või karihiirt. Kuid super leid oli õitsev kuldking, mida ma ööhämaruses polnudki näinud! Imetlesin taime jupp aega.





Järgmine päev oli põnev  koos Reinu, Berdi ja Geraldiga liblikaid ja kiile taga ajada!


Pisiimetajateni,
Triin

reede, 7. mai 2010

Rajakaamera ja karu

Natouresti Alutaguse rajakaamera jäädvustas esimese karu sel aastal. Noor emakaru  jäi kaamerasse 3 nda mai varahommikul kell 5:37. Järgmisel päeval oli karu platsis juba kell 19:09.

Noor, kolme aastane emakaru


Eriti vingelt vedas Benil ja Philil, kes nägid karu varjest 5 m kaugusel. Nägid noort emakaru ja isakaru. Kuna karudel pulmad tulemas, käib isakaru emakarul järgi, oodates sobivat hetke paaritumiseks. Philli tehtud videost tundsime ära tuttava isakaru eelmisest aastast. Isase jalajälgi leidsime metsateel, jälje laius 17 cm. Emase karu jälje laius jääb vahemikku 11-13 cm.

karu esikäpajälg


Tõeliselt vinge on sõita Alutaguse metsade vahel, näha tetri, metsiseid, kuulda laanepüü vilet, händkakke, karvasjalg- kakke, põristavaid mustirähne, valgeselg- kirjurähne. Otsida ilvese, hundi ja karujälgi.
Rikkus missugune!

Ben on BBC Wildlife ajakirjanik, kellele meie maa loodus väga sügava mulje jättis. Varsti on ajakirjas Eesti kohta artiklit oodata. Phil on " mammal twitcher" näinud 522 erinevat inetajat. Tema nägi Eestis esimest korda kährikut ja lendoravat.

Alutaguseni,
Triin

teisipäev, 20. aprill 2010

Hundijälg poris

Eilne öö oli vinge. Tähed sirasid taevas ja vanakuu kükitas taeva serval. Oli vaikne, nii vaikne, et koerte haukumine oli 4 km kauguselt kuulda.

Olime öös, et kuulda hundi ulgumist. Peatusime kõrgema põndakuotsas- kaugelt kostus koera haukumist, sõtkas lendas vihinal üle, part prääksus eemal. Vaikus, milline vaikus! Kakud miks te ei laula, hundid miks te ei ulu?

Autosse ja edasi. Tee oli paras sopamülgas, muidugi jäime kinni. Ei edasi ei tagasi. Äkki märkas kolleeg seal samas  auto juures värskeid hundijälgi. Huvitav kes- keda just hetk tagasi oli luuranud? Jäljed olid meid vaadanud, kuulanud, nuusutanud 60 m kauguselt.

Kuid auto oli mülkas.
Koju jõudsin sel ööl kell 3.

Kuulmiseni öös,
Triin

pühapäev, 28. märts 2010

Alutaguse karud ärkasid talveunest

Reedel 26. märtsil jälle Alutaguse metsade vahel sõites, saime nii mõndagi näha.

Esimeseks präänikuks oli mänsakust paarike, kes laskis end pikalt vaadelda. Samal ajal kogusid nad noka vahele habesamblikke, ilmselt käis agar pesaehitus. Olles juba piisavalt kogutud, kihutasid lennuga meist üle kuusetihniku poole. Vaatluse üle oli mul väga hea meel, mänsak on mu lemmiklind!

Ega palju saanud sõitagi, kui kahtlased jäljed läksid üle tee. Pidasime kinni ja .. jah, siit oli läinud hunt. Oli läinud päeva eest üle tee. Lumekoorik oli teda ilusti kandnud. Veider ainult et ta on liikunud üksi, kus on kari?

Karu jälje laiuseks mõõtsime 15-16 cm. Hästi on näha karu käpa alune muster.

Jällegi ei saanud sõita palju maad, kui teeäärne lumehanges oli keegi justkui vajudes üle läinud ja lumme sügavad jäljed vajutanud. Kassa näe, karu. Esimene karu jälg sel aastal. Kiire kõne Andresele ja selgus, et kohalikud pole sel aastal veel ühtegi liikvel näinud. Lükkasime räätsad jalga ja vaatama, kust karu tuli. Koorik oli kohati nõnda kõva olnud, et mesikäppagi kandnud. Käpalaius oli loomal 15- 16 cm, mis viitab kaalule paarisaja kilo kanti. Tegu oli isakaruga, kes ärkavadki emakarudest varem, emakarud ei kasva kunagi nii suureks. Nende käpalaius jääb kuni 12- 13 cm kanti.

Karu oli "voolanud" üle lumevalli tee peale

Karu liikus teest eemale suunaga põhja, otse mööda kraavi serva ja/või mööda kraavipõhja. Jäljed olid lahedad, jube suured ja supervärsked. Tallaalune mustergi lumel ilusti näha. Jäljed läksid ühe jämeda männini mille all oli ohtralt koort maas. Vaatasin üles, karu oli siin märgistanud oma territooriumi- küünejäljed olid 2, 5 meetri kõrgusel ilusti näha.
Just seal kus on Berdi käsi, oli karu küünistega puud märgistanud olles ise veel umbes 30 cm sügavamal lumes. Umbkaudu 2, 5 m kõrgusel.


Karu esi ja tagakäpa jälg

Läksime hasartselt mööda jälgi edasi ja edasi, karu liikus ikka kas kraavi põhjas või kraavi lähedal metsa all. Tahtsime leida tema talvekorterit. Näha kohta, kus veetis ta oma pika une. Aeg hakkas kokkulepitud kohtumise jaoks lõhki minema ja nii kahju kui mul ka polnud, ei saanudki enam karu jälgi pidi edasi minna :(
Viimane jäljejupp viis karu metsateele, kus ta oli läinud edasi põhja poole, mina aga pidin minema lõunapoole.

Paarisaja kilost karu kandis isegi lumekoorik, kõrval räätsajälg


Kuniks veel lund saab karu jälgi lihtsa vaevaga otsida ja neid pidi matkata. Hea võimalus saada aimu, kus karu metsas liigub ja mis teid pidi.

Järgmisel päeval tervitasid meid metsateel mägraisanda jäljerada. Üllatus missugune, teda poleks me küll oodanud kohata. Lumel oli hästi näha mägra esikäpa küüniseid.

Mägra jälg lumel





Natuke maad eemal oli maas kahtlane põdramoodi jälg, kuid sõraotsad polnud nii teravad ja sõrasuurus pisem. Asjatundjate kaasabiga määrasime jälje punahirve omaks. Piirkonnas oli olnud hirveaed ja eks nad olid sealt plehku pannud.

Punahirve jälg, veiselikult ümar


Metsa, metsa - kõik on kihevil!!!!
Triin

pühapäev, 14. märts 2010

Üllatus Sirtsi soos

Kui enamus inimesi on lumest juba piisavalt tüdinud, siis mina lähen ikka ja jälle suure rõõmuga lumele. Koorik on lumel piisavalt tugev, et enamus inimesi kanda.

Laupäevane räätsamatk Sirtsi sohu oli nagu rusikas silmaauku. Kes oleks võinud arvata, et näeme 20 inimeselise pundiga metssea kulti mööda metsasihti jalutamas ( mitte tormamas), meist 100 m kaugusel. Otsustasime kuldi jälgi põhjalikumalt vaadelda. Kuid näe sattusime hoopis hommikustele hundijälgedele! Hundi jälgi nägime rabas veelgi. Kult aga oli raba poole sumbanud vanades põdrajälgedes.

Hundijälg lumes


Hundirada

Lindudest oli hea võrrelda nii metsise ja tedre siiberdamisi lumel ja toitumisejälgi. Näha oli ka mõlema linnu lendutõusmise ponnistusi, metsisest oli lumele jäänud pikalt hoosulgede triibud, teder oli lihtsamini lendu saanud.

Metsise jäljed toitumiskohal



Soost,
Triin

laupäev, 9. jaanuar 2010

Kõrvemaal hundi jälil

Täna Kõrvemaal. Enne matka Koitjärvel sõitsime Kaksiksilla juurde, et vaadata kas sealsed teed lahti lükatud. Ehk saab sinna järgmine nädal matkale minna. Piirkonna oosid ja Soodla jõe luht on eriti loomarohked. Ning praegusel lumerohkel ajal on loomadejäljed väga hästi näha.


Hundi jäljed metsateel



Ega meil lastud kaugele minna- teel olid jäljed. Koerlaste jäljed. Läksime mööda jälgi või õigemini sõitsime. Jah, hunt. Olid liikunud pikalt mööda lahtilükatud teed. Vahepeal mänginud, mitmeid kordi põiganud metsa, kuulanud maad lumevallide otsas. Teele oli maha jäetud kolmed ekskremendid.

Peale matka olime tagasi. Nüüd saime juba teada, et loomi oli seitse. Üks neist oli väga suur loom, üks käpajälg eriti suur. Kord nad põikasid metsa siis jälle tee peale tagasi. Enne Soodla jõge suundusid jäljed metsa, otsustasime järgi minna.

Edasi liikusime juba räätsadega. Hundid kasutasid enamasti liikumiseks jõge, vahel põikasid luhalt üles, et  piirkonda märgistada. Leidsime märke emahundist, kes ei tõsta jalga vaid urineerib jäljerea keskele.

Loomad ületasid jõge kolmel korral. Proovisime nende ületustega kaasas käia. See ei olnud lihtne, kellelgil polnud varuriideid kaasas, naasklitest rääkimata. Lisaks ei teadnud me jää kvaliteeti, kas kannab või mitte. Aga kuna hundid olid läinud ja neil oli seitse ja meid oli kolm ja meil olid jalas räätsad, otsustasime proovida. Minu esimene katse oleks märjalt lõppenud, teisel kaldal oli jää pude. Teine katse viis mind edukalt üle, teised jõudsid ka kohale kuivalt.

Ajasime veel veidi jälgi. Jäljerada viis kaugemale metsa. Otsustasime tagasi pöörduda, aeg seadis oma piirangud. Küll oleksin tahtnud edasi minna ja näha seitsme hundi magamisaset!!!


Territooriumi märgistamine



Hundid kasutasid liikumiseks jõge, lund vähem ja liikumine kiirem



Siit mahtus läbi seitse hunti, lumeaugu laius umbes 30 cm




Hundi  jäljed jõel




Liisa pildistab hundi ekskremente



Jõe ületamine nelja räätsa abil




Jälgi ajas,
Triin

laupäev, 2. jaanuar 2010

Loomajäljed metsas



Põdra jälg lumel


Läbi jõulud ja uus aasta sadas äkitsi taevast pähe. Koos selle hulluvalt paksu lumega. Vinge.

Olen ohtralt nüüd mööda metsi luusinud, silmad ja kõrvad lahti hoidnud. Väga vinged asjad on seal metsas.

Olen sattunud öisele sigade poole ära vooderdatud pesale, näinud orava, metsnugise, hiirte askeldusi lumel. Suurtest imetajatest on ärevust tekitanud metsseakarja vaokujuline jäljerada lumel, põtrade askeldused lumises metsas koos öisete magamisasemetega lumel, hundikari, kes on pikalt kibutanud kopraperet, huntide magamisasemed mahalangenud kuuse all.

Lindudest kakud, kes haaranud lumest hiiri, teder kelle jäljerida rabaservades ohtralt näha, koos öistemagamisasemete ja pabulatega.

Mine metsa !!



Huntide magamisase


Hundid kasutavad liikumiseks tihti kraavipõhjasid



Teder veetis siin öö


Metssead olid oma pesa kuuskedega vooderdanud


See must lärakas on kobras, kes maiustab kasega




Hundid piirasid kopraid




Triin

laupäev, 12. detsember 2009

Siit jooksis susi

Kui me Eveliga Linnurabasse jõudsime oli lumi juba maha sadanud. Tõtt öelda oli ta seda juba eelmine päev. Lumekiht oli õhuke, maa oli kergelt valkjas. Minule oli sest imehea meel- siis on loomade jäljed õhukesel lumel näha.

Põhjus miks rabasse matkale läksime olid hundid. Teatavasti lasti oktoobri lõpus esimese lumega Linnuraba hundikarjast suur isane susi. Lootsime leida märke, et hundid pole piirkonnast kadunud ning et kari endiselt koos. Linnuraba hundikari on võitnud südameid kumedatel õhtutel ulgumisega ja pisuke nende tegemistest salvestatud filmile „Vanamees ja põder”.

Ilvese jälg

Mets ja raba näitasid meile palju. Vanal taluteel oli mudasse vajutanud on jäljed kährikud ning ilves. Raba serval oli just- just mööda jalutanud seakari. Põhjalikult puid närinud põder, mändegi polnud ära põlanud. Sõrajäljed vajutatud sügavale pinnasesse. Raba peal sattusime värskele tedre jäljereale. Kanaline oli oma jäljed älve servale vajutanud ja siis lendu läinud.


Võtsime suuna rabasaarele. Älved, laukad, raba peenrad läksid mööda paremalt ja vasakult. Ühel rabapeenral hakkas silma jäljerida. Jäljerida suundus rabasaare suunas.  See oli hundi jäljerida. Tark loom vältis pehmeid kohti ja kasutas liikumiseks ainult rabapeenraid.

Kogu meie tähelepanu läks nüüd jäljele, unustasime rääkimisegi. Mõne aja pärast liitus jälgedega veel kahed jäljed. Koos jätkati teed. Suund ikka rabasaarele. Mul oli väga hea meel. Vähemalt kolm hunti karjast on elusad ja peavad koos jahti. Rabasaarel kaotasime jälje, lumi oli seal sulanud.


Sel jahihooajal lastakse 140 hunti, pool arvatavast arvukusest.
Jahinumber võiks väiksem olla. Palju on inimesi, kes tahaksid kuulda selle targa ja salapärase looma ulgumist pimedas öös, see on unustamatu elamus! Palju on inimesi, kes tahaksid näha ja lugeda tema pulmitamist jäljeridadelt, matkata hundi elupaikades. Kas kuuleme ja näeme hunti ka järgmine aasta?



Triin

teisipäev, 27. oktoober 2009

Mets laulis

Olime kolmekesi. Sõitsime ja kuulasime pimedat ööd ja kutsusime hunti. Oli just vihma sadanud, puud raputasid endalt sademeid maha. Piisad kolksusid vastu maad.

Taas peatus, vaid pilkane pimedus meie ümber. Kutsusime. Kuid kohe tuli ka vastus, tuli sealt samast lähedalt ehk 500 meetri pealt. Vastas vana juhtisane. Vastas meile mõnuga mitmeid kordi. Kui meist jällegi tükk aega polnud kuulda, kutsus ise taas esimesena. Tema ulg oli muljetavaldav ja mällu sööbiv. Pikk, madala tämbrine ja emotsioonide rohke.

Meie dialoog kestis tunni, oleks ilmselt veel jätkunudki, kuid otsustasime edasi minna.

Pole kohanud nii sotsiaalset ja emotsionaalset looma.

Otsin, kuni kogen jälle.


Triin

pühapäev, 14. juuni 2009

Soomaa uudised




Soomaal on väike üleujutus. Eelmise nädala vihmad tegid oma töö.

Külastuskeskuse juures söövad Soti mägiveised tammusid põlvini vees. Kuid vesi ei tundunud neid häirivat. Magasid ja sumasid vees, et paremaid palasid kätte saada. Koos nendega kõndis luhas punajalgne toonekurg. Algis teadis rääkida, et tegemist isalinnuga, kes ööseks majakatuse nurgale maandub. Katus oli temast valge. Moblamasti tipp oli reserveeritud tikutajale. Seal ülevalt on hea vaade.

Üle luha paistis sinatav väli. Kohe ei saanudki aru, mis taimeliigiga tegu. Binokkel väitis, et Siberi võhumõõk ! Küll olid vinged värvid.

Magusaim elamus oli sel korral Raidil. Rait oli rattaga kodupoole sõitmas, taks järele sibamas, kui nägi paarsada meetrit külastuskeskusest kahte teed ületavat hunti!!

Triin