Need rabad on mind enda auraga rabanud, kord on nad vähem mul kuklas kord jälle rohkem. Oma esimest rabaskäigust mäletan- olime marjul jõhvikal. Kui rappa läksime siis ema sidus igale poole mingeid ribasid puude külge, et me ära ei eksiks. Ega ikka ei viitsinud neid marju korjata küll. Õde seisis lihtsalt püsti ja lehvitas kätega, kui küsisime miks ta nõnda teeb, vastas ta, et on tuulelipp.
Rohkem hakkasin rabades käima ja nende vastu huvi tunda, kui olin 360 Kraadi OÜ - s matkagiid. Ja need matkateed viisid mind väga lahedatesse kohtadesse. Iga kord kui matk toimus uurisin põhjalikult piirkonna kaarte, maaameti pärandkoosluse kihti, võrdlesin olemasolevat kaart vene topodega ja muidugi puurisin weebi.
Läksin põlema, kui sain teada ühe uue legendi või loo selle- tolle raba kohta. Või kui sain teada, et seal rabasaarel on olnud metsavenna punker või vana talitee. Ja muidugi oli eriline tunne hiljem neis kohtades ise ära käia. Oled sa külastanud Viru teed Sirti soos? Seda taliteed pidi sõitis omal ajal Katariina II kui Peterburgist Tallinna sõitis. Ja kui palju regekoormaid seda teed pidi sõitnud on. Üllatavam on see, et kui hästi see talitee veel maastikul näha on. Või siis Viirika soo punkrikoht rabasaarel. Kuidas vaid saaks teada selle saare lugu ja nende inimeste lugu?!
Ja muidugi kogusin ma igasugu killukesi mis seotud räätsade, rabasaarte ja raba lugude, legendide kohta. Mahtra muuseumis olid soorajad seina peal ja klõbinad Käsmu muuseumis, lisaks raamatutest "Sooradadel" Juhan Lepasaar. Aga arhiivis pole sobramas käinud.
Annan hoogu juurde ja teen nõnda, et aasta jooksul saan kokku matkata sajas erinevad Eestimaa rabas. Pean endale kindlasti talaga tagumikku lööma ja pidevalt tagant utsimata. Väga palju aega rabadeks pole ja mõnegi ilusa suvekuu veedan hoopis väljaspool kodumaad.
Prioriteediks on muidugi rabad kuhu saan rongi- ratta -räätsa koostöös ja et need saaksid ühe päevaga matkatud. Kuid erandeid tuleb kindlasti ja osad rabad pean auto transpordiga matkama. Iga raba kohta lisan väikse kirjelduse, moned emotsioonid ja statistikat.
Rabadeni!
Triin
Rohkem hakkasin rabades käima ja nende vastu huvi tunda, kui olin 360 Kraadi OÜ - s matkagiid. Ja need matkateed viisid mind väga lahedatesse kohtadesse. Iga kord kui matk toimus uurisin põhjalikult piirkonna kaarte, maaameti pärandkoosluse kihti, võrdlesin olemasolevat kaart vene topodega ja muidugi puurisin weebi.
 |
| Kellisaare raba Pärnumaa Vändra vald 2015 |
Läksin põlema, kui sain teada ühe uue legendi või loo selle- tolle raba kohta. Või kui sain teada, et seal rabasaarel on olnud metsavenna punker või vana talitee. Ja muidugi oli eriline tunne hiljem neis kohtades ise ära käia. Oled sa külastanud Viru teed Sirti soos? Seda taliteed pidi sõitis omal ajal Katariina II kui Peterburgist Tallinna sõitis. Ja kui palju regekoormaid seda teed pidi sõitnud on. Üllatavam on see, et kui hästi see talitee veel maastikul näha on. Või siis Viirika soo punkrikoht rabasaarel. Kuidas vaid saaks teada selle saare lugu ja nende inimeste lugu?!
Ja muidugi kogusin ma igasugu killukesi mis seotud räätsade, rabasaarte ja raba lugude, legendide kohta. Mahtra muuseumis olid soorajad seina peal ja klõbinad Käsmu muuseumis, lisaks raamatutest "Sooradadel" Juhan Lepasaar. Aga arhiivis pole sobramas käinud.
Annan hoogu juurde ja teen nõnda, et aasta jooksul saan kokku matkata sajas erinevad Eestimaa rabas. Pean endale kindlasti talaga tagumikku lööma ja pidevalt tagant utsimata. Väga palju aega rabadeks pole ja mõnegi ilusa suvekuu veedan hoopis väljaspool kodumaad.
Prioriteediks on muidugi rabad kuhu saan rongi- ratta -räätsa koostöös ja et need saaksid ühe päevaga matkatud. Kuid erandeid tuleb kindlasti ja osad rabad pean auto transpordiga matkama. Iga raba kohta lisan väikse kirjelduse, moned emotsioonid ja statistikat.
Rabadeni!
Triin
