Kuvatud on postitused sildiga loomajäljed lumel. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga loomajäljed lumel. Kuva kõik postitused

pühapäev, 28. märts 2010

Alutaguse karud ärkasid talveunest

Reedel 26. märtsil jälle Alutaguse metsade vahel sõites, saime nii mõndagi näha.

Esimeseks präänikuks oli mänsakust paarike, kes laskis end pikalt vaadelda. Samal ajal kogusid nad noka vahele habesamblikke, ilmselt käis agar pesaehitus. Olles juba piisavalt kogutud, kihutasid lennuga meist üle kuusetihniku poole. Vaatluse üle oli mul väga hea meel, mänsak on mu lemmiklind!

Ega palju saanud sõitagi, kui kahtlased jäljed läksid üle tee. Pidasime kinni ja .. jah, siit oli läinud hunt. Oli läinud päeva eest üle tee. Lumekoorik oli teda ilusti kandnud. Veider ainult et ta on liikunud üksi, kus on kari?

Karu jälje laiuseks mõõtsime 15-16 cm. Hästi on näha karu käpa alune muster.

Jällegi ei saanud sõita palju maad, kui teeäärne lumehanges oli keegi justkui vajudes üle läinud ja lumme sügavad jäljed vajutanud. Kassa näe, karu. Esimene karu jälg sel aastal. Kiire kõne Andresele ja selgus, et kohalikud pole sel aastal veel ühtegi liikvel näinud. Lükkasime räätsad jalga ja vaatama, kust karu tuli. Koorik oli kohati nõnda kõva olnud, et mesikäppagi kandnud. Käpalaius oli loomal 15- 16 cm, mis viitab kaalule paarisaja kilo kanti. Tegu oli isakaruga, kes ärkavadki emakarudest varem, emakarud ei kasva kunagi nii suureks. Nende käpalaius jääb kuni 12- 13 cm kanti.

Karu oli "voolanud" üle lumevalli tee peale

Karu liikus teest eemale suunaga põhja, otse mööda kraavi serva ja/või mööda kraavipõhja. Jäljed olid lahedad, jube suured ja supervärsked. Tallaalune mustergi lumel ilusti näha. Jäljed läksid ühe jämeda männini mille all oli ohtralt koort maas. Vaatasin üles, karu oli siin märgistanud oma territooriumi- küünejäljed olid 2, 5 meetri kõrgusel ilusti näha.
Just seal kus on Berdi käsi, oli karu küünistega puud märgistanud olles ise veel umbes 30 cm sügavamal lumes. Umbkaudu 2, 5 m kõrgusel.


Karu esi ja tagakäpa jälg

Läksime hasartselt mööda jälgi edasi ja edasi, karu liikus ikka kas kraavi põhjas või kraavi lähedal metsa all. Tahtsime leida tema talvekorterit. Näha kohta, kus veetis ta oma pika une. Aeg hakkas kokkulepitud kohtumise jaoks lõhki minema ja nii kahju kui mul ka polnud, ei saanudki enam karu jälgi pidi edasi minna :(
Viimane jäljejupp viis karu metsateele, kus ta oli läinud edasi põhja poole, mina aga pidin minema lõunapoole.

Paarisaja kilost karu kandis isegi lumekoorik, kõrval räätsajälg


Kuniks veel lund saab karu jälgi lihtsa vaevaga otsida ja neid pidi matkata. Hea võimalus saada aimu, kus karu metsas liigub ja mis teid pidi.

Järgmisel päeval tervitasid meid metsateel mägraisanda jäljerada. Üllatus missugune, teda poleks me küll oodanud kohata. Lumel oli hästi näha mägra esikäpa küüniseid.

Mägra jälg lumel





Natuke maad eemal oli maas kahtlane põdramoodi jälg, kuid sõraotsad polnud nii teravad ja sõrasuurus pisem. Asjatundjate kaasabiga määrasime jälje punahirve omaks. Piirkonnas oli olnud hirveaed ja eks nad olid sealt plehku pannud.

Punahirve jälg, veiselikult ümar


Metsa, metsa - kõik on kihevil!!!!
Triin

pühapäev, 14. märts 2010

Üllatus Sirtsi soos

Kui enamus inimesi on lumest juba piisavalt tüdinud, siis mina lähen ikka ja jälle suure rõõmuga lumele. Koorik on lumel piisavalt tugev, et enamus inimesi kanda.

Laupäevane räätsamatk Sirtsi sohu oli nagu rusikas silmaauku. Kes oleks võinud arvata, et näeme 20 inimeselise pundiga metssea kulti mööda metsasihti jalutamas ( mitte tormamas), meist 100 m kaugusel. Otsustasime kuldi jälgi põhjalikumalt vaadelda. Kuid näe sattusime hoopis hommikustele hundijälgedele! Hundi jälgi nägime rabas veelgi. Kult aga oli raba poole sumbanud vanades põdrajälgedes.

Hundijälg lumes


Hundirada

Lindudest oli hea võrrelda nii metsise ja tedre siiberdamisi lumel ja toitumisejälgi. Näha oli ka mõlema linnu lendutõusmise ponnistusi, metsisest oli lumele jäänud pikalt hoosulgede triibud, teder oli lihtsamini lendu saanud.

Metsise jäljed toitumiskohal



Soost,
Triin

laupäev, 9. jaanuar 2010

Kõrvemaal hundi jälil

Täna Kõrvemaal. Enne matka Koitjärvel sõitsime Kaksiksilla juurde, et vaadata kas sealsed teed lahti lükatud. Ehk saab sinna järgmine nädal matkale minna. Piirkonna oosid ja Soodla jõe luht on eriti loomarohked. Ning praegusel lumerohkel ajal on loomadejäljed väga hästi näha.


Hundi jäljed metsateel



Ega meil lastud kaugele minna- teel olid jäljed. Koerlaste jäljed. Läksime mööda jälgi või õigemini sõitsime. Jah, hunt. Olid liikunud pikalt mööda lahtilükatud teed. Vahepeal mänginud, mitmeid kordi põiganud metsa, kuulanud maad lumevallide otsas. Teele oli maha jäetud kolmed ekskremendid.

Peale matka olime tagasi. Nüüd saime juba teada, et loomi oli seitse. Üks neist oli väga suur loom, üks käpajälg eriti suur. Kord nad põikasid metsa siis jälle tee peale tagasi. Enne Soodla jõge suundusid jäljed metsa, otsustasime järgi minna.

Edasi liikusime juba räätsadega. Hundid kasutasid enamasti liikumiseks jõge, vahel põikasid luhalt üles, et  piirkonda märgistada. Leidsime märke emahundist, kes ei tõsta jalga vaid urineerib jäljerea keskele.

Loomad ületasid jõge kolmel korral. Proovisime nende ületustega kaasas käia. See ei olnud lihtne, kellelgil polnud varuriideid kaasas, naasklitest rääkimata. Lisaks ei teadnud me jää kvaliteeti, kas kannab või mitte. Aga kuna hundid olid läinud ja neil oli seitse ja meid oli kolm ja meil olid jalas räätsad, otsustasime proovida. Minu esimene katse oleks märjalt lõppenud, teisel kaldal oli jää pude. Teine katse viis mind edukalt üle, teised jõudsid ka kohale kuivalt.

Ajasime veel veidi jälgi. Jäljerada viis kaugemale metsa. Otsustasime tagasi pöörduda, aeg seadis oma piirangud. Küll oleksin tahtnud edasi minna ja näha seitsme hundi magamisaset!!!


Territooriumi märgistamine



Hundid kasutasid liikumiseks jõge, lund vähem ja liikumine kiirem



Siit mahtus läbi seitse hunti, lumeaugu laius umbes 30 cm




Hundi  jäljed jõel




Liisa pildistab hundi ekskremente



Jõe ületamine nelja räätsa abil




Jälgi ajas,
Triin