Neljapäev, 19. detsember 2013

Uisuretk Palasi rappa

Hüppasime rongi pealt, kui olime Lelle jaama jõudnud. Margus oli veel ca 10 min teekonna kaugusel. Tõotas tulla vinge päev, päike siras ja meie suundusime Palasi rabasse, et proovida esimest uisujääd.

Margusega kohtusime Lallis, mitte kaugel raba servast. Võtsime jalad selga ja vudisime rabani, sealt räätsad jalga, rabas oli küll juba enam- vähem külmunud, kuid kohati vajus jalg ikka mättasse.



Lauka servalt peegeldus meil vastu imeilus uisujää- sile ja läbipaistev! Kontrollisin jää paksust, juhuu täiesti piisav uisutamiseks. Lükkasime endale naasklid kaela, uisud saabaste külge ja liuglema. Oli vast ilus, jää klõbises vastu ja kolme pika ja sopilise lauka jagu oli uisutamise ruumi.

Uhasime mööda laukaid ringi vesi silmanurkadest voolamas, vahtisime jääd, ujureid kes seal jää all ringi sibasid, päiksest, imeilusaid mände ja üksikut kaske laugaste servas.

Kui päike hakkas madalamale vajuma võtsime suuna Lelle jaama suunas. Ehh, meil oli olnud vinge päev rabas uiskudel. Tegijad väitsid, et viimati olla säärast jääd nähtud aastal 2008, näis millal järgmine.

Pilte meie uisuretkest- http://www.flickr.com/photos/61468323@N07/sets/72157638665057385/



Pühapäev, 1. detsember 2013

Rakkest Tamsallu ja haava käbi

Esimese lume hommik oli mind viinud Rakkesse. Nüüd pidin sealt leidma tee Tamsalusse. Muidugi oleks olnud kiirem ja lihtsaim viis kasutada suurt maanteed, kuid mööda kruuseteed pidi oli otsem ja põnevam ka.

Sadas lörtsi ja temp oli ca. 1,5 C

Vaoküla metsade vahel


Jope vedas välja, püksid olid minu prohmakas kannatasin ära, kindad eh, feilisin lörts tegi kindad märjaks ja hakkasid külmetama ( hääd olnuks suuremad vett pidavad labakud sõrmikutele peale tõmmata), põlved kaetud hea- mõnus soe, sama ka jalad. Jalas olid tegelikult suvalised nr 46 sokid. Kaasa olin võtnud ja spets rattasõidu bahillid, kuid kuna ma kingadega enam ei sõida siis on soojem, kui suured sokid a la tenniste, botaste peale lihtsalt rebida. Ratta bahillidel oli  augud põhjas ( et klippe kasutada) ja tihti just talla alt hakkavadki jalad külmetama.

Tamsalu


Sõidu teises osas läks selgeks ja päike näitas end korra. Kuivasin.

Meeldis väga Vao küla, see osa, mis jääb Põltsamaa jõe kaldale. Vana külatee ja põlised talukohad ja elu käis seal praegugi. Ilus oli vaadata.

Märgi sain maha ka esimeste jäljevaatlusega. Tabasin orava ja rebase otse teolt.

Pildid siit- http://www.flickr.com/photos/61468323@N07/sets/72157638248927803/

Kolmapäev, 27. november 2013

Priimuse tegemine

 Netist leidsin lihtsa viisi, kuidas priimust teha. 

Proovisin ise ka järgi.


suvaline plekkpurk,


lõika avamiseotsa auk sisse

siis lõika purk pooleks ja nõks tee veel mõlemat poolt madalamaks.

Siin on üks osa juba teise sisse topitud. Näha on väikseid auke, mille all on noaga lõigatud soon. Soont pidi jõuab kütus auguni.

Kütusena kasutasin tehnilist piiritust.

Pott peale ja töötab.

Passis ka hästi minu priimuse tripodile.


Esmaspäev, 25. november 2013

Rattad aina vurisevad..

Näet, ei saand mitte vaiki olla.

Ma istusin ratta selga ja kulgesin. kulgesin kogu päeva ja osa pimedusest. kulgesin mööda kividest, majadest, kraavidest, autodest, inimestest. Ma olin teel, see on väärt tunne ja rattas vuras mu all nii mõnusa häälega ja ilm oli piisavalt soe ja kõik lõhnas niiskuse ja vihma ja sügise järgi.

Tihased ( sini, tutt ja rasva) kiuksatasid, kui neist oma vokiga mööda vurasin. Koerad haukusid, hobused ja veised vaatasid järele. Üks vana memm vaatas ka ja lehvitas :)

Sain matkal katsetetada ka oma priimust ja selle tripodi. Töötas hästi võtab vähe ruumi ja kaalub vähe.



Samuti oma uut, kolmandat ratast Merida Crossway


Ehk ei tule tali nii ruttu ja saan veel rattaga mõnusalt matkata, kuigi ega tali ju sega :)



Muidugi näeme matkal :D
Triin

Reede, 18. oktoober 2013

Metsast, soost ja merelt

Metsast, soost ja merelt on nüüd kõik.
Selle ajaga on jõudnud palju vett merre voolata, palju rabasid nähtud, palju linde ja loomi kuuldud. Ja kuulen ja näen  neid veelgi, kuid kuskil teises kohas ja teisel ajal.

Blogiga alustasin aastal 2008 märtsikuul ja esimeseks kirjeks oli Kakerdaja raba- http://mannike-triini.blogspot.com/2008/03/kakerdaja-raba.html üks väga vinge ja tore koht :) Viimaseks looks jäi meie kajakiseiklus Väinamerel, olid need vast väärt 5 päeva minu elust.

Enam loetud kirjeks oli pruunkaru koos Simmo pildiga- http://triini-mannike.blogspot.com/2009/06/blog-post.html kaugele ei jää pilt- lugu vaskussist http://triini-mannike.blogspot.com/2009/06/vaskuss-laks-ule-tee.html

Kuid Sinuga näeme juba mõnes teises ajas ja kohas.

Tsau!

Laupäev, 10. august 2013

Viis päeva merel

Olav hõikas meile Kesselt järele, et ärge kauaks ära jääge, me ei jäänudki, veetsime 5 toredat päeva Väinamerel aerutades.

Kui lähenesime Haapsalule, meie lõpp-punktile, avastasin end mõttelt, et kui kahju, et see matk läbi saab, me ju alles alustasime ja selline mõnus aerutamise rütm alles tuli sisse ja kui tore nende inimestega on olnud.

Kesselaid. Õhtune-öine saunaskäik. Väljas oli pime ja kui lavalt merre sulpsasime peegeldus meri viimast ehavalgust ja majakad plinkisid. Täiesti vaikne oli. Meri oli plekk. Ei julgenud end vees olles eriti liigutadagi, rikkunuks justkui selle mere plekk-vaikuse. Taevas olid tähed. Nägin kahte neist langevat.
Paadiga sõudsime tagasi kui oli juba päris pime.

Sa hoia, ma topin.


Kesse kaevulkäik oli tore. Uazikuga.


Seanina konstrui. Pääsukeste lemmikkoht.

Hülged Ahelaiu nurga juures. Mustad pead ilmusid veest ja vaatasid meid paremalt, vasakult, eest ja tagant. 

Kõrgelaid. Palju häid ja viimasel ajal kurbi emotsioone selle laiuga. Laid veel lõhnas lammaste järgi. Kuid lambaid enam polnud.

Keset Väinamerd

Hanikatsi. Seal laiul pole juba ammu lammaste lõhna. Võsa ja rohi võtab võimust. Õnneks on saare keskel tükike heinamaad niidetud.

Vohilaid. Saunast on keris ära viidud ning ragapuu pole enam mereääres.

Harilaid. Kui palju õunu ja kui palju kõrgeid torne kus ronida. Raivo andis ronimisloa, kuid kriiksuv redel ei äratanud usaldust ja loobusin. Järgmine kord ronin siiski tippu.

Sinna tippu!

Vormsi. Lõuna Vormsi Mõisaholmi ps nurga juures. Kui hea oli olla- vesi oli soe ja päev oli soe ja ..
Mõisaholmi ja Rumpo ps vahel jalutasime süstadega meres.

Laager Sviby sadamas. Öösel paugutas äike. Uhh, kui hirmsa raginaga ta tuli.

Jalutuskäik süstadega


Ja juba olimegi Hobulaiul ja juba paistis Haapsalu. Kahju, et otsa said. 

Järgmisel aastal jälle!

Aerutamiseni,
Triin

Esmaspäev, 5. august 2013

Suur- Malusi

Liisa ja Marko läksid teises suunas- Marko detektima ja Liisa mustikaid korjama. Mina jäin oma plaani juurde ja aerutasin Malusile.

Sinna minna oli tore- mõnus tuul puhus põske ja jahutas. Aeg ajalt kihutas mõni mootorpaat mööda. Kogu aerutamise aja oli kuulda erinevat tooniga mootoripõrinat.

Alguses läks Koipse mööda siis eemalt Rammu. Malusi rannal olevad suured ja valgeks värvitud kivid hakasid üha lähemale tulema.

Parkisin end ühele lautrikohale ja tirisin süsta nõks kõrgemale maale. Viskasin sealsamas sirakile, kuulasin kuidas kajakas ja tiirud karjusid.

Tegin süüa, hirmus mulgikapsa isu oli ning just seda mul lõunaks pakutigi. Peale mugisin oma lemmikuid Tiina komme, üks halvaa mahtus ka ära.

 Laisk oli olla.

Hüppasin vette, kui värskendav ja kui selge vesi. Väinameres sellist juba ei leia. Mulistasin vees mõnuga siis lasin end päiksel ja tuulel kuivatada.

Laurtikohad Malusil


Laiutiirule.

Hämmastas, kui ühtlaselt ja tasaselt olid rannas kivid. Justkui oleks keegi nad sinna täpselt sättinud ja kõrgemalt väljaturritavad pinnasesse patsutanud. Silma hakkas ETV pink keset saart- " Neile keda meri pole tagasi andnud". Mõned koslakastid ja poollagunendu torn. Ja muidugi need ohtrad lautrikohad, 15- nda juures läks mul  lugemine sassi. Ma vaid kujutasin ette, kui vilgas elu siin Soome kuiva seaduse ajal käis. Kahju, et kõrtsu varemeid näha polnud. (Soovitan lugeda "Viinameri" Raimo Pullat, Risto Pullat.)

Nüüd olid sel laiul vaid kajakad, tiirud, merikotkas, kormoronid ja aeg- ajalt mõne mööduva mootorpaadi müra. Isegi mitte hallülgeid ei paistnud Vahekarilt.

Säält toredalt Malusilt,
Triin

Esmaspäev, 8. juuli 2013

Laukasse ujuma

Pühapäev oli tore. Läksime raba serva murakale- mustikale.

Hiljem laukasse ujuma. Väga mõnus ja värskendav.

Liisa ja Marko


Ujumislaugas. Hiljem selgus, et me polnud ainukesed ujujad. Üks pisike pardipoed
kruiisis seal ka ringi.

Ja õhtul hiljem kajakitiir Tallinna lahel.

Suvi on tore!

Laupäev, 11. mai 2013

Nabanöör

See nöör, mis mind alati maale elama on sikutanud on väga pingul ja.. ma ei tahagi enam vastu punnida.

Näsiniin õitseb.

Esmaspäev, 15. aprill 2013

Kolme päeva loomad

Läksin Alutagusele, et seal ringi kolada, uurida ehk karude massärkamine toimunud. Ning muidugi lootsin leida värke jälje ja seda pidi tagasi minnes jõuda karu talvepesani.

Hakkasime end kolleeg Ahtoga metsa sättima. Võtsime räätsad ühes, et mine tea. Kui Ahto veel pudi-padi autosse tõstis läksin ma keldri taha, et seal ringi uudistada ja jälgi lume peal vahti. Olin seal natuke aega koperdanud, kui tõstsin pilgu ja nägin karu. Otse keldri tagant läheb pikk ja sirge metsatee. Umbes 700 m kaugusel meist istus ja astus ja asjatas üks isane karu.  Päris tükk aega. Ahto tormas kolmjala järgi ja kõik ta pereliikmed tulid karu uudistama.

Karu metsateel
See keldritagune seal on legenaarne koht. Kolm aastat tagasi elas seal kuu aega üks noor, teise aasta karukutsikas. Teatavasti kui emastel pulmad hakkavad hoiavad noored kutsikat eemale, kardavad isakaru. See noor kutsikas oli päris julge ja teda silmati üsna tihti keldri taga metsateel.

Hiljem läksime metsateele vaatama, kui lai oli looma jälg, oli ca 14 cm. Tegemist keskmist kasvu isase loomaga.



Veidral kombel nägin seda karu veel, olin 1,5 tundi tema jälgi ajanud, lootuses, et jõuan talvepeani, kuid ei. Leidsin vaid pikali aetud lepakände ning sain aimu looma liikumisest maastikul. Jäljed viisid mind metsateele ja keda ma kaugel, kaugel eemal nägin- karu muidugi. Jäljelaiused klappisid.

Karu on pehkinud lepakännuga maadelnud.

Veel nägin neil päevil noort kobrast, kes kraavis askeldas ja mind põrmugi ei kartnud; nägin põtru, kes mind oma kõrvadega seirasid; nägin tedrekukkesid kõõlumas puudeotsas ja ootamas mängu. Tedremäng Alutagusel oli loid, mängud kus tavaliselt 8-9 kukke oli sel korral platsil vaid 2-3. Kas arvukus alla läinud või pole mäng hoogu sisse saanud? 

Värske karujälg metsateel.

Viimasel päeval, kui metsast tulin, olin just üle kraavi hüpanud ja teetammile jõudnud. Nägin jõmmi jälle. Sel korral tuli ta oma uhkel ja aeglasel sammul minu suunas. Oh, ta oli päris suur. Kõndis ja kõndis. Kuid nagu suurele ja arale karule kohane hoidis ta autoga distantsi. Umbes 60 m enne keeras ta rahulikult metsa ja kadus minu vaataväljast. Ronk peakohal kisas.

Käsin läbi need Alutaguse teed, kus karujälgi kõige rohkem näinud olen. Ei kedagi. Jälgi pole. Kas enamus isenditest veel peab talveuinakut? Nüüd peaks küll juba vesi põues olema. 

Aga lund oli veel metsade vahel ohtralt. Osad teedki veel läbimatud ning lumest ja jääst sulamata. Kui Alutaguse metsade vahelt välja sõitsin hakkas justkui teine aastaaeg- palju soojem ja kevadisem.


Esmaspäev, 25. märts 2013

Kolm uut laidu

Viirelaid/ Paternoster

Vaatasin Viire saunaga tõtt. Tükk aega. 
Võilaiul olevad varemed. Kaartidel neid pole. Arvatavasti tegu Kuivastu mõisa heinaküüniga.
Sideaineteta
Pühadekare. Kedagi pole kodus- luud ukse taga.


Merel kohtume,
Triin

Teisipäev, 12. märts 2013

Kõrgelaiule

Ma panin merele, üksi. Kelk kandis varustust ja lohises järgi. Päike siras ja külma oli umbes 6 kraadi. Läksin lambaid Kõrgelaiule kaema ja muidugi ma tahtsin ka merel olla ja suusatada. Oi, kuidas tahtsin.

Start Rohukülast.
Kui end Rohuküla sadamast minema tõukasin, kuulsin ainult oma suuskade sahinat lumel ja tundsin kõrvetavat külma tuult oma näos ja kui tuul kadus siis soojendvat päikest. See oli nagu mediteerimine ma libistasin end lumel ja käed käisid taktiks kaasa. Eemal paistsid laiud ja rüsikuhjad.

Rüsikuhjad
Vahel osutus, et väike rüsikuhi end liigutas, siis osutus see hülgeks. Hülged kadusid, kuid nende jää peale tulemise augud jäid.

Hülgeauk 1

Hülgeauk 2
Kõrgelaiule jõudsin, kui päike hakkas madalamale vajuma. Külmakraade kimas juurde. Esimese hooga vaatasin lambad üle. Siis läksin puude järgi, hakkasin lõkkeaset välja kaevama ja samal ajal täitsin 4 prügikotti, et neid lumeonni ehitamiseks ära kasutada. Ehitasin lumeonni st. kühveldasin lund prügikottidele peale. Tegin lõkke ülesse, kasutasin süütepulka, läks ilusti.

Kõrgelaiu laagriplats


Lõke!!

Lõke üleval, sulatasin lund, et tatart keeta. Teed keedsin teekannus, kohalikus. Suupisteks oli röstitud banaan, leib ja peekon. Maitses imehea, soe tatar peale ja kõht oli kurguni täis.

Hakkasin onni lahti kaevama. Sain kotid hõlpsalt kätte, natuke tegin ruumi suuremaks ja magamisplats oli olemas. Jätsin sel korral põranda kõrgemaks ja ukseava oli madalam, et sinna võiks külm õhk minna. Sisse tegin ka kaks ventilatsiooni ava.

Kas tead, et lumeonnis pole telefonil levi.

Vaade toast.

Panin madratsi onni, samuti ka puhvi saputad magamiskoti ja ronisin ise järele. Arvestades miinust haarasin pea kõik oma riided magamiskotti kaasa, samuti saapad ja gaasi, et see natukegi soojem oleks ja lihtsamalt hommikul balloonist välja tuleks.

Öösel oli madalaim temperatuur -15,6 C.

Magada sain päris hästi. Korra ärkasin kuna jalgadel oli jube palav; korra, et õlad külmetasid. Mässisin sulejope endale ümber õlgade ja magasin pahinal edasi.

Uuesti teele.

Hommikul oli päike enne mind ärganud, samuti lambad, kes olid laiule uitama läinud. Hommik oli krõbe. Öösel oli onni uks ( kelk + seljakott) eest ära lennanud, ilmselt müksasin neid jalaga.

Ruttu sebisin end unesoojast magamiskotist krõbedasse hommikusse. Lonks kuuma teed termosest ja kohe oli mõnusam olla. Peale hammustasin eilset tatart.

Mõned lõhed tuli ületada.


Korjasin kola kokku. Täna on õnneks lühike ots- 13 km, eilse 27 asemel.

Õige pea korjas praam mind Heltermaalt peale, et kodule lähemale sõidutada. Praamist oli jääväljadele hea vaade. Õige pea uuesti!

Suusatamiseni,

Neljapäev, 28. veebruar 2013

Viigerhülge otsingud Väinamerel

Merejää skännimine kaldalt, kõrgemalt künkalt.

Plaan tehtud ja liikumissuund teada!

Täpiks suusatamine

Rüside otsa




Hüljeste otsimine sealt ja..

sealt.

Teepaus

looduskaunis kuid ajutises kohas.

Toruga hoolikas hülge skänn, rüsikuhjalt.

Luure, kui pilti suurendada peaks luurajast paremal olema üks must täpp- vigri ( viigerhüljes).

Hülgeauk. Hüljes on jääprao suuremaks närinud. Tegevusraadius 2,5-3 meetrit.