Pühapäev, 30. juuli 2017

Veealune maailm, Äntu järved

Esmane tõuge tuli Raimolt, kes viis meid kiir- visiidile Äntu Valgejärve kaldale. Tanel kalpsas sinna värskendavatesse voogudesse kohe ka sisse. Vesi oli karge, toitub ju järv enamasti allikatest ja on maru hea nähtavusega.

Vette. Pilt Tanel


Järv ja tema maailm ei andnud rahu.

Reedel panime kama kokku ja rongile. Üks rattakott oli ainult snorgeldamisvarustust täis, teise pidi mahtuma köök, toit, riided ja magamisvarustus. Lestad tõmbasime kummidega pakikale.

Veealune elu. Pilt Tanel


Kilsi peatuses veeresime rongist maha ja suund Äntusse, sõitu pidi tulema ca 8 km. 8 km hiljem olime Äntu Sinijärve kaldal. Mustikad ümberringi ja mets ja järved.

Äntu Valgejärv


Sauhh vette. Ohh kui hea, jahe kaldal hakkas ülikonnaga jube palav. Päike tegi veealuseid mustreid. Kalda ääres oli kalad, kullesed ja veealune taimestik, vette langenud puud ja oksad.

Veealune elu. Pilt: Tanel


Öise snorgeldamise ajal nägime vähke ringi luuramas ja magavaid kalasid, kes meie mulistamise peale lillegi ei liigutanud. Öösel oli põnev ja natuke hirmus ka. Mul tuli meelde, kuidas Janek kunagi oma Äntu sukeldumisest rääkis, et oli pimedus ja kui ta pinnale tuli siis nägi järve teises sopis kaaslase lambi valgusvihku ja peegeldust veepiiril ja puudel. Meeleolu oli seal öös vinge.

Rohelise järve purre. Ühtlasi ka meie köök. Pilt: Tanel

Hommikul Roheline järv. See oli väike järv ja suhteliselt madal, sügavaim koht 3,3 m. Vee-elukad ilusti näha- vähid ja kalad. Väga mõnus oli seal sulistada.

Taimestiku vahel. 


Kuid lõpuks hakkas siiski jahe. Kaldale ja supp kerre, see sulatas mõnusalt ülesse. Soojendamis pausi sobis hästi topsike mustikaid korjata.

Pilt: Tanel

Rong võttis meid sel korral Tamsalust peale ja enne Tallinnat välja ei sülitanud.

Tagasi tuleme kindlasti.


Triin

Esmaspäev, 24. juuli 2017

Longyearbyen

Panime Riikoga Teravmägedele.

Sõitsime taksoga lennujaama, sealt Oslosse ja sealt teise lennuga Longyearbyenisse, mis on Teravmägede suurim asula.

Et ei unustaks märkida, Riikol 7 suve nähtud ja selle reisi lennuotsad temal elu esimesed. Oh, seda elevust, kilkeid ja naeru, kui lennuk hakkas liikuma ja lendu tõusis! Maapeal eelnes sellele natuke hirmu, et ega me ju alla ei kuku ja juba lennukis olles vist oma paarkümmend korda aknakatte üless-alla vuramine ja sama palju kordi klapp-laua alla ja üless asendisse liigutamine. Naabrid olid hullumas.

Tükike suvist Longyearbyenit

Sooh, kohal.

Arvasin, et arktiline õhk virutab meid pikali või vähemalt mõjub väga väga värskendavalt aga ei. Täitsa mõnus hea jahe õhk koos mõnusa tuulega. Mütsid kindad otsisime muidugi välja.

Väljas oli suur valge, kell oli 01:30 öösel- polaarpäev ju. Rannas nägin kohe lindude sagimist ja ka selle põhjust- polaarrebane silkas mööda rannariba.

Kindlalt Lenini selja taga

4 km sõitu asula keskele, majutusse ja magama.

Hommik vinnas meid välja hilja, läksime hommikusöögi järgi. Riiko ragistas mingeid pruune palle koos piimaga, mina pudrulaadset asja rosinate ja meega. Väga maitsev oli.

Kui toredad värvilised majad! Ja ei maitsev õhk.

Liustik Pyramideni lähistel


Kolasime ringi ja bookisime järgmiseks päevaks paadituuri Pyramididesse, mis on/oli venelaste kaevanduslinn.

Svalbard muuseum ( muusjoom) oli asjalik, sai hea ülevaate Teravmägede loodusest, ajaloost, geoloogiast. Head väljapanekud ja huvitav ka väikestele inimestele.

Paadituurist, et kui soovitatakse tablakas merehaiguse vastu võtta, ei tasu võtta. Ma võtsin mõlema otsa korral, jube paha mõlemal korral. Riiko sinna minnes ei võtnud tal oli ok aga tagasi tulles tablakat võttes söötis kalu.

Kuid oma reisi highlighti nägin ära- kuninghaha isalinnu :)

Meie toredam tuur oli tundras koertega, vahtisime taimi, linde ja giid patras Teravmägedest. Tundra on praegu jube märg, muidugi me jalad ujusid ja paras jahe hakkas. Seda mõnusam oli hiljem elava lõkkega hütis end tulepaistel soojendada, teed luristada ja imehead lõunat süüa. Me sulasime.

Koerad ja tundra

Longyearbyenis veedetud päevade jooksul kolasime veel kaevanduses 2b, teine tore koht oli linnumaja, samuti kirik ja kohaliku kooli mänguplats.

Mõtlen, et kui tagasi tulla siis kindlasti talvel, kui on lumi ja kui on külm ja pime ja tuuline.

Triin