Kolmapäev, 5. märts 2014

üks päev ja üks öö

Ka minu nädalavahetus tuli, seda küll alles esmaspäeval. Mul oli see päev, kui tore olnuks mõnusalt pikemalt magada aga keegi või miski ajas mind üles. Tegin putru rosinate ja banaaniga. Viskasin kotti 5 eile ostetud müslipatooni samuti varusokid, fliisi, teetermose ja vett.

Vasaristi joastik


Autost kalpsasin välja Viru raba lähistel. Võtsin suuna Kalemoja lõkkeplatsile, kust saab alguse Kõrve rada. Seda polnud ma käinud ja tahtsin kangesti uusi kohti ja radu kõndida. Rada mul meeldis, vaheldusrikas- oli metsa, oli külavaheteed, oli põlde. Suhteliselt lihtne oli rada ajada ( ka hämaras), märgid olid lihsasti märgatavad, vaid ühes kohas, Vasaristi juures näitas suunaviit 90 kraadi vales suunas. Võttis tükk aega, enne kui õige otsa taas kätte sain.

Oma teel kohtasin ühte punaoravat, hunnikut hobuseid, ühte autot ja 2 inimest. Väga tore päev oli.

ja see öö.

Oli karge, oli rabas ja kui end turvaliselt sooja magamiskotti pugesin vaatasin, ei tea kui pika aja tagant taas tähti pungil taevast. Ma jõllitasin, taevas jõllitas vastu. Mul oli kui hea meel, et oli oma hirmude vastu saanud ja end üksi siia rabasse sundinud. Siin oli ilus ja rahu.  Kahel korral lendas lennuk üle ja aeg- ajalt oli kuulda kuidas laukajää paukus. Kui mõnus ja hubane oli, juba ma nohisesingi unes.

Kuu, küünal ja minu pealamp


Hommik tuli koos päiksega. Magamiskott ja ümbritsevad sookailud olid härmatisega kaetud.

rabast,
Triin