Uisuretk Palasi rappa

Hüppasime rongi pealt, kui olime Lelle jaama jõudnud. Margus oli veel ca 10 min teekonna kaugusel. Tõotas tulla vinge päev, päike siras ja meie suundusime Palasi rabasse, et proovida esimest uisujääd.

Margusega kohtusime Lallis, mitte kaugel raba servast. Võtsime jalad selga ja vudisime rabani, sealt räätsad jalga, rabas oli küll juba enam- vähem külmunud, kuid kohati vajus jalg ikka mättasse.



Lauka servalt peegeldus meil vastu imeilus uisujää- sile ja läbipaistev! Kontrollisin jää paksust, juhuu täiesti piisav uisutamiseks. Lükkasime endale naasklid kaela, uisud saabaste külge ja liuglema. Oli vast ilus, jää klõbises vastu ja kolme pika ja sopilise lauka jagu oli uisutamise ruumi.

Uhasime mööda laukaid ringi vesi silmanurkadest voolamas, vahtisime jääd, ujureid kes seal jää all ringi sibasid, päiksest, imeilusaid mände ja üksikut kaske laugaste servas.

Kui päike hakkas madalamale vajuma võtsime suuna Lelle jaama suunas. Ehh, meil oli olnud vinge päev rabas uiskudel. Tegijad väitsid, et viimati olla säärast jääd nähtud aastal 2008, näis millal järgmine.

Pilte meie uisuretkest- http://www.flickr.com/photos/61468323@N07/sets/72157638665057385/

Rakkest Tamsallu ja haava käbi

Esimese lume hommik oli mind viinud Rakkesse. Nüüd pidin sealt leidma tee Tamsalusse. Muidugi oleks olnud kiirem ja lihtsaim viis kasutada suurt maanteed, kuid mööda kruuseteed pidi oli otsem ja põnevam ka.

Sadas lörtsi ja temp oli ca. 1,5 C

Vaoküla metsade vahel

Jope vedas välja, püksid olid minu prohmakas kannatasin ära, kindad eh, feilisin lörts tegi kindad märjaks ja hakkasid külmetama ( hääd olnuks suuremad vett pidavad labakud sõrmikutele peale tõmmata), põlved kaetud hea- mõnus soe, sama ka jalad. Jalas olid tegelikult suvalised nr 46 sokid. Kaasa olin võtnud ja spets rattasõidu bahillid, kuid kuna ma kingadega enam ei sõida siis on soojem, kui suured sokid a la tenniste, botaste peale lihtsalt rebida. Ratta bahillidel oli  augud põhjas ( et klippe kasutada) ja tihti just talla alt hakkavadki jalad külmetama.

Tamsalu

Sõidu teises osas läks selgeks ja päike näitas end korra. Kuivasin.

Meeldis väga Vao küla, see osa, mis jääb Põltsamaa jõe kaldale. Vana külatee ja põlised talukohad ja elu käis seal praegugi. Ilus oli vaadata.

Märgi sain maha ka esimeste jäljevaatlusega. Tabasin orava ja rebase otse teolt.

Pildid siit- http://www.flickr.com/photos/61468323@N07/sets/72157638248927803/