Suvine Alutaguse

Sel korral jäi jaanipäevane tõsisem šašlõkk söömata ja 24. juunil olin juba Alutagusel, et olla öö karuonnis ning ajada imetajate jälgi.

Ma polnud palju maad saanud sõitagi, kui keset teed ilutses suur karuhunnik. Karu oli maiustanud teravilja, maisi, putukatega- nende läikivad kitiinsed kattetiivad olid selgelt näha. Kahju, et pinnas oli sel kohal kruusane, jälgi polnud näha.

Muidugi nägin põdra, metskitse, metsea, hundi, kähriku jälgi. Ööseks läksin oma tavapäraseks saanud ööbimiskohta- väikse tiigi kaldale. Kohale jõudes lendas minema sookure paar. Sättisin telgi püsti ja hetke pärast magasin.

Hommikul vaatasin liivastel tiigi kallastel ringi. Märkasin värskeid ilvese jälgi. Otse oma telgi kõrval. Kas loom oli mind öösel uudistamas käinud?

Ilvese jalajälg

Suurt tähelepanu pöörasin sel korral orhideedele ja liblikatele. Koos Tobi määrasime kahkjaspunase- sörmkäpa, kauni kuldkinga, ööviiuli; liblikatest nägime pääsusaba ( Swallowtail), põualiblikas (Black veined beauty), päevapaabusilm ( Peacock Butterfly), väikelumik (White Admiral), koerliblikas (Small Tortoiseshell ). Väga lahe leid oli Wood tiger.

Wood tiger (Parasemia plantaginis)

Poplar Admiral (Limenitis populi)

Liblikateni,

Triin

Õige magus

Metsmaasikas Kõrvemaal

Triin

Metsalilled ja orhideed

röövik angervaksa lehel

ussikeel

põldmagun

ojamõõl

karutubakas

harilik härghein

balti sörmkäpp

aas kurereha

harilik kellukas

humallutsern

imikas

kahkjaspunane sörmkäpp

Pühapäevane saak.

Triin

Esimene maasikas

Roosa ja hapukas

Metsülane

Triin

Koera-pöörirohi

Kui perekond Vova ja Piret kodust ära läksid, läksin mina nende lilli kastma. Kui rattaga maja juurest tulema kihutasin, märkasin kraavipervel taime, mille peale pidurid kriiksatasid.

Koera-pöörirohi (Hyoscyamus niger)

Kraavipervel oli ohtralt koera-pöörirohtu. Seni olin taime näinud vaid Osmusaarel ja teine kord Saaremaal. Asusin kohe taime nuusutama ja pildistama.

Koera- pöörirohust kirjutatakse veel, et ta ajavat koerad hulluks, taime kõik osad on mürgised ja ta lõhnab raipe järgi. Lõhnas küll.


Triin

Alutaguse lendorav

Olime terve päeva mööda metsi käinud. Otsisime märke lendorvast, talle sobivaid elupaiku ja väljaheiteid haabadelt. Ilm meid ei soosinud, alati kui metsa läksime hakkas vihma sadama. Ning kui sadu ei olnud, olid sääsed, umbes mustmiljon.

Kui hakkas pimedaks minema võttis Uudo oma saatja ja me läksime Daisyt otsima. Daisy on emane lendorav, kes liigub ringi kaelusega. Seadsime end selili maha ja ootasime.

Udune pilt lendorava junnidest, suuruselt sarnane hiire omaga, värvus kollakas- pruunikas.

Ega saanud kaua oodatagi. Umbes 3 minuti pärast nägin, kiiret vilksatust, kui keegi maandus meie ees olevale puule. Algul arvasin, et musträstas ehk. Kuid ei, siis nägin puu peal lendoravat! Nägin ta suuri silmi ja kohevat saba. Ta seisis seal haaval pea alaspidi ja lasi oma kiire pilgu meist üle. Siis laskus allapoole ja vupsas oma pessa.

Kokku kesti see kõik umbes 10 sekundit. Vähe, kuid seda väärtuslikum oli vaatlus!

Alutaguselt,
Triin

Pisiimetajate püüdmine

Olin viimased neli päeva taas Alutagusel. Tegevust jagus hulgi.

Öösorr metsateel

Kohmitsesime karuonnis; kuulasin ja vaatlesin linde- selle korral vingeim vaatlus oli öösorr ja punaselg-õgija, kellest esimene lasi end pikalt vaadelda ja filmida. Alati on mul tõsiselt heameel näha ka soo-loorkulli isalindu, taas väga lahe vaatlus.

Pruunkaru

Nagu ikka ajasin suurkiskjate jälgi. Saak oli hea- värsked pruunkaru jäljed ja hunnikud, hundi vanemad jäljed, kuid 12 cm suurused (!) ; "ilvese rist" ei jäänud seegi kord ilma ilvese ega kähriku jälgedest. Muidugi leidsin ka metssea, metskitse, põdra ja mägra jälgi.

Hundi jalajälg

Põnevaid tegevus oli sel korral pisiimetajate jaoks lõksude väljapanemine ja hiljem nende läbikäimine ja kontrollimine.

Pruunkaru hunnik

Lõksud panin Geraldi juhendite järgi erinevatesse elupaikadesse. Niidule, metsa alla, okaspuu metsa, lehtmetsa. Lõkse oli mul kolme erinevat tüüpi: Uudo käest olime saanud plekist suured lõksud, mis polnud ühekordsed ja kuhu mahtunuks rohkelt pisiimetajaid. Rein ostis ühekordsed lõksud st. kui üks hiir lõksu läks ja toitu maitses langes lõks kinni. Sama tüüpi oli ka Geraldi omad.

Pisiimetaja lõks

Panin lõksud umbes kella 7 ks  õhtul välja. Andsin pisiimetajatele aega kolm tundi. Just see olevat karihiirte jaoks kriitiline aeg nende kiire seedimine ei pea pikemat aega söögita vastu.

Kaunis kuldking

Kontrollretke tehes avastasin esimesest lõksust suure nälkja. Lõks polnud kinni langenud :) Õnneks ei jäänud see mu ainukeseks saagiks- üks karihiir oli ka lõksus jäänud. Lasin  ta peale pikemat uurimist vabadusse.

Hommikune saak oli vilets. Kaks nälkjat ja mitte ühtegi hiirt või karihiirt. Kuid super leid oli õitsev kuldking, mida ma ööhämaruses polnudki näinud! Imetlesin taime jupp aega.

Järgmine päev oli põnev  koos Reinu, Berdi ja Geraldiga liblikaid ja kiile taga ajada!


Pisiimetajateni,
Triin