reede, 23. detsember 2011

Naisteraba-Leva raba- Kõrgeraba

Oli ilus detsembrikuu päev- vihma sadas ja välja vaadates ei saanud päris hästi aru, kas kell oli kell 10 hommikul või kell 2 pärastlõunal. Ja ega saanud sellestki aru mis kuuga tegu oli. Kalender siiski kinnitas, et detsember.
Igatahes sel ilusap päeval läksime meie ja Märteni koer Örr rabamatkale.

Kui esimene kraav ületatud ja natuke vees solistatud olime õnnelikult rabas. Surusime end otse üle raba, mööda vanadest turbakaevanduse täisnurksest mustrist. Elevust pakkusid mõnusa maitselised jõhvikad ja mikroskoopilised lumelaigud.

Matkasöök koosnes sushist, praetud banaanidest, jõhvika maitselisest kissellist ja präänikutest.

Raba maastikule oli suureks kontrastiks turbakaevandus. Õnneks pakkusid hundijäljed liikumisel põnevust.

Mingil hetkel tegi see asi (GPS) kummalise kaare- Marguse sõnad ja tekkis eht Nipernaadi tunne ( ma kõnnin ja kõnnin).




Kui Leva järveni jõudsime olid kalamehed läinud, neist maha jäänud vaid suur hunnik taarat, plastikust laud, vana lõkkekoht ja puu otsa saag.

Järve juurest läks metsasiht otse rabast välja, kuid seda ei soovita. Algul on tee jah tee, kuid viimased 600 m kannab ta nimetust kraav. Andre arvas, et meil on päris hästi läinud, et see pole kodutee, mida peaks iga päev kõndima.


lahe oli!
Triin


esmaspäev, 12. detsember 2011

Orkjärve raba

Tallinnas hakkas just lörtsi sadama, kui asjad pakkisin ja Riisipere suunas sõitma hakkasin. Läksin Orkjärve rabasse matkale. Et raba serva jõuda on paslik sõita Riisiperest Aude suunas ja siis Aude külast keerata vasakule Kobru suunda. Teed raba servas olid praeguse tatiste ilmade kohta väga hästi läbitavad. Auto sai parkida Laanemaa järve äärde. Oli piisavalt ruumi, et ringi keerata ja maapind oli tugev.

Laanemaa järve pole palju järgi jäänud. Servad pehmed ja õõtsikused. Kuid see eest palju jõhvikaid!

Laanemaa järv

Silkasin mööda järve äärt kagu suunas, et jõuda Raeda mäele. Kui mändide vahelt välja jõudsin, läks lagedamaks ja nägin ka Raeda mäge.

Mäe servas on suur lame kivi. Seal peal on mõnus pikutada ja matkaeinet nautida.

Metssigade teadetetahvel. Raedma mäel.
Raedma mägi oli vinge. Suured kuused ja männid sekka vanu pärnapuid ja mõned lahedad tammed. Saar oli metssigadele koduks olnud. Olid siin otsinud juurikaid ja ilmselt talvel kuuskede all oma pesasi teinud.

Inimesest ol siia jäänud tükike rauda.

Kuna raba on väike ei läinud kahte tundigi, kui olin juba auto juures tagasi. Kindlasti tasub tagasi minnes hoida vanale taluteele, mis jookseb raba servas põhja- lõuna suunaga.  Tee peatus ka lähedalolevas metsavendade punkri juures.


Taevast tasub vahtida kaljukotkast.

Vinget matka!

Triin