Kuvatud on postitused sildiga Sirtsi soo. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Sirtsi soo. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 24. mai 2010

Jalgrattaga karu jälil

Oma seekordse Alutaguse loodusvaatluse tegin rattaga. Koos minuga alustasid ka sääsed. Õnneks sain vähe pureda, kuid seda hullem oli, kui suvatsesin seisma jääda, et mingit jälge uurida või lendavaid linde vaadelda.


Sõitsin Sirtsi raba ümbruses, kuna oli kuiv oli jälgi märgata vaid liiva peal või poristes kohtades. Vanemad jäljed olid savis veel praegugi hästi nähtavad. Nägin värskeid hundi ja ilvese jälgi, muidugi kähriku, metssea, metskitse,ja põdra jälgi ning verivärskeid karu jälgi.

Ilves

Kõigest ka lähemalt. Esimesena nägin mäkra, kui päike oli veel kõrgel, askeldamas mändide all. Vinge oli seda natuke trullakat looma jälgida. Kui mäger oli oma teed läinud, läksin vaatama, mis seal mändide all huvitavat oli. Loom oli kraapinud väikseid auke maasse, ilmselt otsinud putukaid. Vaatlus on lahe, minu teine mägra vaatlus!


Mägra toitumisjäljed


Sookurg

Jupike edasi sõites, nägin eemal emist koos põrsastega mööda metsateed jooksmas. Aeg- ajalt kadusid nad silmapiirilt- tee oli künklik. Järgmise künka tagant ülesse sõites olin emisele ja põrsastele liiga lähedale sattunud. Emis võttis väga ähvardava poosi ja ründas. Sai meetrid viis minu poole kimada, kui pidasin paremaks kõvasti kiljatada. Sellest piisas, emis pani metsa, mina teisele poole. Põlved värisesid veel jupp aega.

Kährikkoer

Pimedamaks läks ja sääski jäi vähemaks. Kui olin just jõudmas auto juurde tagasi, nägin tumedat kogu metsateel. Esialgu arvasin, et mõni „Vereta Jahi „ fotograaf. Pidurite kriuksudes jäin seisma. Kohmitsesin veel oma binoklit otsida. 

Binoklis oli karu, kõndis mööda metsarada minust 150- 200 m kaugusel. Vahtisin teda jupp aega. Istusin siis ratta selga ja sõitsin edasi, karu  kõndis endiselt metsateel. Mind ei pannud karu üldse tähele. Keeras mingil hetkel lihtsalt metsavahele. Mudane koht jäädvustas verivärske jalajälje laiusega 14 cm.

"Soe" karujälg 

Järgmisel hommikul kohtasin ses üllatavas kohas Jarekit. 
Hommikul kell pool seitse!?


Alutaguseni,
Triin



pühapäev, 14. märts 2010

Üllatus Sirtsi soos

Kui enamus inimesi on lumest juba piisavalt tüdinud, siis mina lähen ikka ja jälle suure rõõmuga lumele. Koorik on lumel piisavalt tugev, et enamus inimesi kanda.

Laupäevane räätsamatk Sirtsi sohu oli nagu rusikas silmaauku. Kes oleks võinud arvata, et näeme 20 inimeselise pundiga metssea kulti mööda metsasihti jalutamas ( mitte tormamas), meist 100 m kaugusel. Otsustasime kuldi jälgi põhjalikumalt vaadelda. Kuid näe sattusime hoopis hommikustele hundijälgedele! Hundi jälgi nägime rabas veelgi. Kult aga oli raba poole sumbanud vanades põdrajälgedes.

Hundijälg lumes


Hundirada

Lindudest oli hea võrrelda nii metsise ja tedre siiberdamisi lumel ja toitumisejälgi. Näha oli ka mõlema linnu lendutõusmise ponnistusi, metsisest oli lumele jäänud pikalt hoosulgede triibud, teder oli lihtsamini lendu saanud.

Metsise jäljed toitumiskohal



Soost,
Triin

esmaspäev, 8. märts 2010

Kevadised loomajäljed metsas


Metsas on loomad kihevile aetud. Kõik tunnevad, et midagi põnevat, uut, kihevust tekitavat on õhus. Loomad jooksevad pulgad peas metsa ringi. Põnevaim elamus oli Sirtsi soos, kus kokku nägime põdra, metskitse, metssea, rebase, metsnugise, kärbi, halljänese, valgejänese, kopra, tedre, metsise jäljeradu. Lisaks siristasid meile puude ladvust tutttihane ja põhjatihane. Präänikuks vaatasime karu märgistatud puud ja värsket rähni sepikoda.

Rebase jäljerada



Teder on käinud edasi ja tagasi, edasi ja tagasi



Tedre junnihunnik ja jäljerida



Pääs koprakuhilasse, täna polnud pererahvas väljas käinud.Söögipoolist käisid hankimas läbi truubi teisel pool teed



Üraski emakäik


Metsise jäljerida



Metsi oli maiustanud männiokastega



Musträhni toiduotsing



Valgejänes

Metsas matkas,
Triin