kui soe on soe

Kui õues on -2 C siis toas 0 kraadi. Ahi kütte ja kohe läheb soojaks. Lisaks veel supp kõhtu ja sulavad ülesse kõik rakud ja näpud ja varbad. Hakkan kihte vähendama- müts, kindad, sooja pesu püksid, fliis, sulejope hoian veel seljas, seni kuni kondid ka soojad.

Tudu järve metsaonn oli ehtind end loojuva päikesega ja järvele tinistanud jääkaane. Muidugi uisk jalga ja jääle. Oh jää, sa jää!

Piik, et toksida jääd ja näha kui paks ta on

Tudu järv

Et tibake sooja saada, tegime väikse jääaugu. Et hetke pärast end seal kasta. Väga väga mõnus oli.

Uisutamiseni,

Triin

elu keset metsa

Hakkab heledamaks kiskuma, nüüd ruttu magamiskotist välja, et päevavalgust maksimaalselt ära kasutada. Puder tulele ja tee vesi keema. Täna lisame pudrule lisaks marjade, banaani ja pähklivõi ka mett. Küll maitseb hea.

Pudrule

Tööriided üll, kummikud jalga ja töökindad kätte- koristame siin enamus valgest ajast ümbust. Neid laua ja pinu ja puude ja lattide kuhjasid on siin palju. Lisaks eraldame plasti, metalli ja muu prügi erinevatesse hunnikutesse. Kultuurikiht on muljetavaldav. 

Töö käib

Puunotid ja latid põletame lõkkes ära. Muidugi võttis terake aega lõkke ülesse tegemine, kõik nii niiske. Lõkkest on varsti silmad suitsused ja riided lõkke haisu- lõhnalised. 

Lõuna ajal silkasime majja, et üks kuum söök vaaritada, ühe korra oleme ka Tudus kõrtsus söömas käinud- väga head toidud ja väga hea hinnaga. Majas tegime ka kiire tule, et soe sisse saada, kindad kuivama riputada ja uus paar kätte panna.

Kui hämaramaks läheb oleme enamasti tubased. Ahi kütte ja riided kuivama ning kuivad riided selga. Enne siiski ka kümblus. Seks otstarbeks on väljas, maja nurga juures saunarest maas, ämber veega ja topsik. Väga hea on end külma veega üle kasta. 

Öine metsamaja

Täna sajab päris palju vihma.
Siin katuse all, kus me magame, on seda vihmasabinat lust kuulata ja uinuda.


Jaak Tuksam "Meil on elu keset metsa"
https://youtu.be/0duVNvrdB18


Homseni,
Triin

Vana punane vatitekk

Puud põlevad ahjus, Tanel lihvib puust lusikat, mis ta esimesel õhtul vestis, mina kuulan Silver Seppa ja vaatan päevaseid pilte. Väljas on soe, vast 1-2 C ja siin Alutaguse mail on ka lumi maas. Ennist kõndis üks põder üle tee, ilus suur loom !

Esik ja trepp II korrusele magamisse

Oleme siin Alutagusel, Tudu lahedal ühes majakeses, mis tegelikult mõeldud suviseks olemiseks, soojustust majal ei ole, kuid õnneks saunaahi nurgas, mis toodab seni sooja, kuni põleb. Vee oleme toonud endaga kaasa ja tarbevett saab kraavist.

Tükike veel esikut ja panipaika

Maja on avatud teise korrusega, kuhu oleme teinud oma magamise. Allkorrusel on improviseeritud kööginurk ja hämmok on osa hängimisruumist. Sama moodi jääb siia esik ja laonurk ja töökoda. Vannituba on väljas ja vesi otse kraavist ämbriga, vähemalt on + kraadid ja ämbriga saab vett ammutada. Veetsee ka muidugi õues.

Tanel kööginurgas koos oma uue lusikaga

I päev kulus meil sellele, et maja kraamist ja sodist puhtaks teha, ta kraamida, tuli ahju teha ja asjadele oma koht leida. Tanel alustas oma lusika vestmisega, mina meisterdasin mõned kärbsekiigud lae alla, ( loe jõulukroonid) et hea aura siit ei kaoks.

Hängimisruum

Öösel otsis Tanel tagas hiirt, kes krõbistas aga ei leidnud. Toidukraami olin pakkinud kõrgemale, et närilised kallale ei saaks. Krõbina asukoht ei selgunud ja hiir jätkas krõbistamist ka kell 4 kui ma seda kuulma hakkasin. Peletasin ta majast välja ja tõstsin Taneli tööriista kohvri augu ette.

 lugu jätkub..

Taustaks sobilik kuulata Silver Sepa " Sinu kolkaküla kambri"-  https://youtu.be/h06-Lj8098o



Triin

Gruusia -Svaneti piirkond 2-10. oktoober 2017

Lehmad ja pullid mägiteedel, väga tavaline.

Märten käis pundiga suvel Svaneti kandis matkamas ja temalt sain hindu ka meie matka jaoks. Kuna lennupilet Mestiasse on defka siis pidime ette võtma öise rongisõidu, ning millele järgnes 3 tunnine mägiteedel sõit Mestiasse.

Siit algab tõus.

Mis too rongisõit siis ära ei ole, eriti kui saab rahulikult magada ja hommikul nagu beebi, värskena ärgata. Ja miks see Märten vigises, et rongisõit nii raske oli? Nojah, tee see ise läbi ja saad aru. See kolin, oojaa see oli alles kolin. Tundus nagu oli liiprite kõrgused erinevad ja ca 20 sek vahedega pidi rong ühe pealt teise peale hüppama, tekitades sellega vinge kolksu. Ja nii kogu öö. Säh sul und!

Ööle järgnes 3 tunnine üles- alla, vasakule-paremale kurvitamine mägiteedel. Hissver kui hea oli viimaks kohale olla ja teele asuda.

Kaugemal seal on Zhabeshi küla.

Kaardid ja gaasi saime juba Tbilisist Geoland poest- http://www.geoland.ge/ Kuid veel paremad kaardid saab Mestiast turistiinfost, mis on kohe peaväljakul. Ja väärt infot matkaradade kohta Gruusias ja Svaneti piirkonna kohta leiab- http://www.caucasus-trekking.com/treks

Meie matkasime liinil Mestia -Ushguli.

Mägikülas tavalised vaated.

Esimene matkapäev. Kõigepealt tegime hilise lõunasöögi. Olime endale kaasa ostnud Tactical Food toitu, väga hea kraam, julgen soovitada. Lisaks veel Eesti toode. Eriti meeldis mul hommikusöökidest puder riisi ja marjadega, kui maitsev :)

Rada oli märgitud puna- valgete triibukestega aga Tanel oli enda super-kella tõmmanud träki ja see oli väga hää, sest märgistus polnud just sage ja aeg- ajalt pidime enda marsuuti kohendama.

Esimene päev lõppes külas nimega Zhabeshi. Küla oli jõe ääres ja sild pidi viima üle jõe. Mida polnud oli muidugi sild. Ainuke mis üle jõe viis oli üks tross. Meie siblimise peale, silkas üks mees jõe äärde ja tõmbas ennast zipliniga üle jõe. Saime meiegi selle abil üle jõe. Seda lõbu oli vaatama tulnud 1 koer, 2 last, 2 naist ja 1 siga. Lõbusõit tegi kokku 10 lari, kui jääda mehe enda majutusse aga kui mitte siis 20 lari.

Lähemale liustikule.

Majutused olid lihtsad ja odavad ja selle raha eest, tavaliselt 50 lari, sai end pesta ja voodis, karedate linade vahel magatada ja õhtust ja hommikust süüa.

Ja söögiks oli ohtralt saia. Tanel pugis seda mõnuga ja väitis, et sai sest ühe voldikese kõhule juurde :)  Lisaks saiale oli laual ka oivalised kurk /tomat ( need maitsesid väga hästi ja olid pärit sealt samast kasvuhoonest ), praekartul, praemuna, keedumuna, moos, hapupiim, tee, lahustuv kohv, vorts, kohalik juust, letšo, katsapuri ( sai juustuga), makaronid, baklasaaniga salat jne.

Missasja? Alles pool maad käidud? 4h ja pool maad?
Päevas 1300 tõusmeetrit, ajas löörid lõõtsutama küll.

Matkarada pakkus häid vaateid, mädegele, nii lumega kui lumeta, vaateid küladele orgudele, liustikele, ojadele, jõgedele. Külavahe teed viisid mööda lehmadest, hobustest, sigadest, lammastest, kanadest, hanedest, ojadest, suurtest lompidest, sigakülmadest mägijõgedest, kust tuli läbi kahlata, vanadest autodest, lagunenud majadest, õuna- ja ploomipuudest. Ja need külateed meenutasid mul nii väga oma lapsepõlve, kui sain karjas käia ja lehmi karjatada ( loe: ohtralt lehmasitta külateedel).

Teel kohtusime teiste matkajatega, eredamateks kujudest oli poiss Aasiast, kelle ristisime piraadiks. Ja kes andis obaduse meile eurooplastele oma söögikultuuriga. Ja kui toit ikka maitseb siis tema matustamine lauas andis sest valjult teda :)

Varbad lumme ja toit kõhtu.

Matka läbiteinud olime 2 päeva veel Mestias, kus tegime kohapeal päevaseid matku. Ning päev ka Tbilisis, kus käisime kohalikus boldering saalis, saunas, turgudel ja nostalgilistes söögikohtades.

Lisan mõned vihjed, et kuidas sääl, Gruusias, paremini ellu jääda:

- Tbilisi lennujaama ja lennujaamast ära saad 0,5 raha eest bussiga nr 37. See sõidab 24/ 7 ja kesklinna sõidab ca. 30- 45 min sõltuvalt liiklusest. Siin ka olemas marsuut ja ajad- ttc.com.ge
- Vene keel. Pigem pursi/ räägi seda kui inglise keelt. Inglise keel tähendab, et hakkad oma sajalisi välja käima.
- kohalik SIM kaart. Me võtsime selle Gruusia Teliast (värv ja logo sama) Lihtsustab asjaajamist.Ning levi on ikka suht ok, ka mägedes.
- Taxify. Jaa see on Tbilisis ja tasub kasutada. Hind fikseeritud ja väga odav.
- Takso väljaspool Tbilisit. Kohe raksti võta 50 % hinnast maha ja sealt kauple edasi.
- Tbilisi transpordi plastikkaart- sellega saad maksta nii kohalikes bussides kui ja metroos.
- Gaasi ja matkakaarte saad osta Tbilisist Geolandi poest
- Matkates, tõmba kaart enne endale äppi, a la Wiciloc on seks väga hea.
- Pistikud, sama nagu meil Eestis.
- sõltuvalt piirkonnast kas telki üldse vaja? Mestia- Ushguli matkarajal mitte.
- Meil oli kaasas tarp ja tegime ka ise süüa, kuid saaks ka ilma.
- Super hea alternatiiv maa nt. Nepaalile. Vaated samad ja riik lähemal ja palju puhtam maa. Väga soovitan!

Törts pilte näeb siis flickri albumist- https://www.flickr.com/photos/61468323@N07/albums/72157686107399952

Mõne aasta pärast taas,
Triin

Veealune maailm, Äntu järved

Esmane tõuge tuli Raimolt, kes viis meid kiir- visiidile Äntu Valgejärve kaldale. Tanel kalpsas sinna värskendavatesse voogudesse kohe ka sisse. Vesi oli karge, toitub ju järv enamasti allikatest ja on maru hea nähtavusega.

Vette. Pilt Tanel

Järv ja tema maailm ei andnud rahu.

Reedel panime kama kokku ja rongile. Üks rattakott oli ainult snorgeldamisvarustust täis, teise pidi mahtuma köök, toit, riided ja magamisvarustus. Lestad tõmbasime kummidega pakikale.

Veealune elu. Pilt Tanel

Kilsi peatuses veeresime rongist maha ja suund Äntusse, sõitu pidi tulema ca 8 km. 8 km hiljem olime Äntu Sinijärve kaldal. Mustikad ümberringi ja mets ja järved.

Äntu Valgejärv

Sauhh vette. Ohh kui hea, jahe kaldal hakkas ülikonnaga jube palav. Päike tegi veealuseid mustreid. Kalda ääres oli kalad, kullesed ja veealune taimestik, vette langenud puud ja oksad.

Veealune elu. Pilt: Tanel

Öise snorgeldamise ajal nägime vähke ringi luuramas ja magavaid kalasid, kes meie mulistamise peale lillegi ei liigutanud. Öösel oli põnev ja natuke hirmus ka. Mul tuli meelde, kuidas Janek kunagi oma Äntu sukeldumisest rääkis, et oli pimedus ja kui ta pinnale tuli siis nägi järve teises sopis kaaslase lambi valgusvihku ja peegeldust veepiiril ja puudel. Meeleolu oli seal öös vinge.

Rohelise järve purre. Ühtlasi ka meie köök. Pilt: Tanel

Hommikul Roheline järv. See oli väike järv ja suhteliselt madal, sügavaim koht 3,3 m. Vee-elukad ilusti näha- vähid ja kalad. Väga mõnus oli seal sulistada.

Taimestiku vahel. 

Kuid lõpuks hakkas siiski jahe. Kaldale ja supp kerre, see sulatas mõnusalt ülesse. Soojendamis pausi sobis hästi topsike mustikaid korjata.

Pilt: Tanel

Rong võttis meid sel korral Tamsalust peale ja enne Tallinnat välja ei sülitanud.

Tagasi tuleme kindlasti.


Triin

Longyearbyen

Panime Riikoga Teravmägedele.

Sõitsime taksoga lennujaama, sealt Oslosse ja sealt teise lennuga Longyearbyenisse, mis on Teravmägede suurim asula.

Et ei unustaks märkida, Riikol 7 suve nähtud ja selle reisi lennuotsad temal elu esimesed. Oh, seda elevust, kilkeid ja naeru, kui lennuk hakkas liikuma ja lendu tõusis! Maapeal eelnes sellele natuke hirmu, et ega me ju alla ei kuku ja juba lennukis olles vist oma paarkümmend korda aknakatte üless-alla vuramine ja sama palju kordi klapp-laua alla ja üless asendisse liigutamine. Naabrid olid hullumas.

Tükike suvist Longyearbyenit

Sooh, kohal.

Arvasin, et arktiline õhk virutab meid pikali või vähemalt mõjub väga väga värskendavalt aga ei. Täitsa mõnus hea jahe õhk koos mõnusa tuulega. Mütsid kindad otsisime muidugi välja.

Väljas oli suur valge, kell oli 01:30 öösel- polaarpäev ju. Rannas nägin kohe lindude sagimist ja ka selle põhjust- polaarrebane silkas mööda rannariba.

Kindlalt Lenini selja taga

4 km sõitu asula keskele, majutusse ja magama.

Hommik vinnas meid välja hilja, läksime hommikusöögi järgi. Riiko ragistas mingeid pruune palle koos piimaga, mina pudrulaadset asja rosinate ja meega. Väga maitsev oli.

Kui toredad värvilised majad! Ja ei maitsev õhk.

Liustik Pyramideni lähistel

Kolasime ringi ja bookisime järgmiseks päevaks paadituuri Pyramididesse, mis on/oli venelaste kaevanduslinn.

Svalbard muuseum ( muusjoom) oli asjalik, sai hea ülevaate Teravmägede loodusest, ajaloost, geoloogiast. Head väljapanekud ja huvitav ka väikestele inimestele.

Paadituurist, et kui soovitatakse tablakas merehaiguse vastu võtta, ei tasu võtta. Ma võtsin mõlema otsa korral, jube paha mõlemal korral. Riiko sinna minnes ei võtnud tal oli ok aga tagasi tulles tablakat võttes söötis kalu.

Kuid oma reisi highlighti nägin ära- kuninghaha isalinnu :)

Meie toredam tuur oli tundras koertega, vahtisime taimi, linde ja giid patras Teravmägedest. Tundra on praegu jube märg, muidugi me jalad ujusid ja paras jahe hakkas. Seda mõnusam oli hiljem elava lõkkega hütis end tulepaistel soojendada, teed luristada ja imehead lõunat süüa. Me sulasime.

Koerad ja tundra

Longyearbyenis veedetud päevade jooksul kolasime veel kaevanduses 2b, teine tore koht oli linnumaja, samuti kirik ja kohaliku kooli mänguplats.

Mõtlen, et kui tagasi tulla siis kindlasti talvel, kui on lumi ja kui on külm ja pime ja tuuline.

Triin

Alutaguse karuvarjes, taas

Kui kevadeti, sügiseti nüüd karuvarjes olnud, pole kaamerat teps mitte kaasa võtnud. Et kaamera pole teab mis suure londiga ja kvaliteetset pilti sealt ei saa. Sellise dokumendi foto möödu annab ära küll. Ning kui seal varjes olla koos klientidega, polegi tuju pildistada. Nähes seda tehnikat, mis kottidest välja tuleb :)

Vaatan nüüd karusid nähes hoopis teisi asju. Ehk siis karu platsil ja ma vaatan tema käitumist, kust suunast ta tuleb, kuhu suunda ta läheb. Kuidas ta platsil liigub, kui tihti kahele käpale tõuseb, kui tihti ninaga õhku veab, kuidas kährikud rebased selle isendi suhtes käituvad.

Ning muidugi kas sellel karul on mingeid spetsiifilisi tunnuseid. Kui vana ta umbes on, kas tal on nina,- näo peal arme, kas tal on heledaid laike kaela peal, mis värvi tal karvkate on? Kas ma olen seda karu juba näinud?

Igatahes põnev on ja oli. Nädala algusest jäi hommikul linti karupaarike. Karudel praegu pulmad.

Alutaguse raiesmike(!) vahelt,

Triin

Hara sadama kant supitades ja fätbaikitades.

SUP- id seljakottidega selga ja 300 m astumist,

mööda ägedat metsateed

Taamal keskel Hara allveelaeva sadama kärakad, paremalt paistab Hara saar.

Betoon saareke

Vanad sadama kai hooned, sinna saab kergesti jala ligi

Nöör jäi maha :(

Hara saare vana tuletorn, kehvas seisus

Hara saare maja tellised tulid siitsamast Loksalt

Mööda metsateid  ja üle looduslike sildade

üle kandude ja maha kukkunud puude

Sekka ka saun

ja sadam

ja sadamahoone.

Kui tore nädalavahetus oli!

Triin

Jalutuskäik jääl ehk mis teie siin teete

Kolm päeva, kolm vaba päeva. Mis ja kus selle ajaga kõik ära jõuaks käia. Muidugi merejääle. Ja Kõrgelaidu, kuid prooviks sel korral otse Rohukülast. Jääd jääkaartide järgi seal on, ilm tõotas muidugi raju tulla. Tuul keskmine 9 m/s ja kui see jääd sikutama veel hakkab.

Mina rihtisin tuleku kelguga, Tanelil oli seljakott.

Lihtsaim viis siledal merejääl liikumiseks- kelk.

Kui kergelt see kelk liikus, lund oli minimaalselt ja jäi vaid kõndimise rõõm. Osa raskemast kraamist panime veel kelgule lisaks, las kannab.

Lahvandus taamal.

Tuul puhust rajult, otse vastutuult minnes oli raske hingatagi. Tõmbasin kõik avad kinni ja prill peas, nõnda oli mõnus. Isegi palav hakkas, alt fliis ära. Mugavam kohe.

Ilm oli raju, päikseline ja vaheldus iga ca 15 min järel.

Sõmeri nurga taga olid kaks suurt lahvandust, kus punt kühmnokki ja mõni merikajakas tiirles. Jääl paksust ca 10 cm. Tanel lõi piigiga ja rauhhti jää ainult 5 cm. Võttis lõua värisema küll. Kaldani oli ikka maad.

Saabub lohetaja.

Rüsiväljad. No ega kelguga sealt vahelt läbi ikka ei pressi ega jäätükilt- jäätükile hüppa. Jääpudru hoidis koos 2 cm jää.

Mõõda rüsi serva edasi, tempo oli hea ja ilm tegi väärt vaatemänge. Kord oli ere päike ja siis lendas tume lumepilv peale. Vinge oli.

Rüsiväljad koos mõne siledama plaadiga.

Koos lumepilvega lendas kohale ka lohetaja. Uuris ( vene keeles), et mis me siin teeme, Tanel ütles, et guljaem J

Rüsi meid Hiiumaa poole ei lasknud. Kuid vaba vee silm otse kalda ääres meid niisama lihtsalt kaldale ka ei lubanud. Ei aidanud muu kui jalad paljaks ja viimane ots veel kahlata.

Tuli meelde, kuidas me Pärnu jõel lapsena jääpankadel sõitsime. Foto:Tanel.

Ühe sauna varjus sõime imemaitsvat suppi termosest.

Telgi panime Puise nina kadakate vahele. Jõime ohtralt teed ja juba nohisesimegi.

Nüüd siit kodust mõtlen, et ikka maru hea on, kui ei pea poole öö pealt otsima saapaid, et välja vetsu minna.

Jalg sai märjaks.

Teisel päeval oli ilm sama tuuline, ning kogu teekond kulges vastutuules.

Ning taas, et jääle saada, pidi mõnikümmend meetrit vee ja lumesupis kahlama.

Madalad kohad olid eriti kõhedad, sealt pressis vesi välja. Tanelil õnnestus 3 korda jalgupidi vette vajuda.

Vastu tulev lohetaja lehvitas ja mõne hetkega oli ta kaugel kaugel.

Matkamisteni jääl,

Triin 

Tõukekelgu matk Hiiumaa laidudel

Kes ei riski, šampust ei joo. Šampust ei tahtnudki, kuid soe Tõmmu Hiid maitses Kõrgelaiul hästi. Mitte ei ma maru õlle fänn oleks, vaid talvematkal on see väga hea jook. Kui oleks meelen olnud termos ühes haarata, oleks õlle kuumaks ajanud ja termosesse valanud.

Pesupeatus Saarnaki lähistel

Tõukelk on  super hea vahend jääl liikumiseks!

Mina viskasin mõtte õhku ja noh, Tanel oli see kes ütles et camoon women, men pull yourself together. Ja nii me siis leidsime end  kell 6:30 praamipiletit laupäeva hommikul Rohukülast ostmast, eesmägiga vurada Hiiumaale ja sadamast võtta suund Kõrgelaiule.

Kõrgelaid

Muidugi olin seda ilma ja jääkaarti vaadanud aga eks, kui klassikuid tsiteerida, ilm/ ilmaolud selguvad ikka kohapeal.


Olud soosisid seda meie tõukekelgu matka, tempo oli väga hea. Ok peatus, esimene vahekiht maha. Ja siis sabasirutus Saarnakil. Pärnamäe ränk ja tuulik ja saun, oh kui tore aura sel saarel on!

Hanikatsi silm pani põlve natuke värisema. Et mine sa tea.

Keset merd. Foto:Tanel

Poolteisttundi hiljem, kui Kõrgelaid Varese tagant välja tuli, hakkas kohe nii hea, et jesss pole laiul niiii kaua juba käinud ja uuuuh, järgmisel hetkel istusin mõnusa, rahuloleva ohkega Kõrgeka lõkkeplatsi pingile maha " Tere Kõrgelaid"!

Kõrgelaiu puhkenurk. Pildistas Tanel.

Tõukelgu matkadeni,
Triin