pühapäev, 26. veebruar 2017

Jalutuskäik jääl ehk mis teie siin teete


Kolm päeva, kolm vaba päeva. Mis ja kus selle ajaga kõik ära jõuaks käia. Muidugi merejääle. Ja Kõrgelaidu, kuid prooviks sel korral otse Rohukülast. Jääd jääkaartide järgi seal on, ilm tõotas muidugi raju tulla. Tuul keskmine 9 m/s ja kui see jääd sikutama veel hakkab.

Mina rihtisin tuleku kelguga, Tanelil oli seljakott.

Lihtsaim viis siledal merejääl liikumiseks- kelk.

Kui kergelt see kelk liikus, lund oli minimaalselt ja jäi vaid kõndimise rõõm. Osa raskemast kraamist panime veel kelgule lisaks, las kannab.

Lahvandus taamal.

Tuul puhust rajult, otse vastutuult minnes oli raske hingatagi. Tõmbasin kõik avad kinni ja prill peas, nõnda oli mõnus. Isegi palav hakkas, alt fliis ära. Mugavam kohe.

Ilm oli raju, päikseline ja vaheldus iga ca 15 min järel.

Sõmeri nurga taga olid kaks suurt lahvandust, kus punt kühmnokki ja mõni merikajakas tiirles. Jääl paksust ca 10 cm. Tanel lõi piigiga ja rauhhti jää ainult 5 cm. Võttis lõua värisema küll. Kaldani oli ikka maad.

Saabub lohetaja.

Rüsiväljad. No ega kelguga sealt vahelt läbi ikka ei pressi ega jäätükilt- jäätükile hüppa. Jääpudru hoidis koos 2 cm jää.

Mõõda rüsi serva edasi, tempo oli hea ja ilm tegi väärt vaatemänge. Kord oli ere päike ja siis lendas tume lumepilv peale. Vinge oli.

Rüsiväljad koos mõne siledama plaadiga.

Koos lumepilvega lendas kohale ka lohetaja. Uuris ( vene keeles), et mis me siin teeme, Tanel ütles, et guljaem J

Rüsi meid Hiiumaa poole ei lasknud. Kuid vaba vee silm otse kalda ääres meid niisama lihtsalt kaldale ka ei lubanud. Ei aidanud muu kui jalad paljaks ja viimane ots veel kahlata.

Tuli meelde, kuidas me Pärnu jõel lapsena jääpankadel sõitsime. Foto:Tanel.
Ühe sauna varjus sõime imemaitsvat suppi termosest.

Telgi panime Puise nina kadakate vahele. Jõime ohtralt teed ja juba nohisesimegi.

Nüüd siit kodust mõtlen, et ikka maru hea on, kui ei pea poole öö pealt otsima saapaid, et välja vetsu minna.
Jalg sai märjaks.

Teisel päeval oli ilm sama tuuline, ning kogu teekond kulges vastutuules.

Ning taas, et jääle saada, pidi mõnikümmend meetrit vee ja lumesupis kahlama.

Madalad kohad olid eriti kõhedad, sealt pressis vesi välja. Tanelil õnnestus 3 korda jalgupidi vette vajuda.

Vastu tulev lohetaja lehvitas ja mõne hetkega oli ta kaugel kaugel.


Matkamisteni jääl,
Triin 

pühapäev, 5. veebruar 2017

Tõukekelgu matk Hiiumaa laidudel


Kes ei riski, šampust ei joo. Šampust ei tahtnudki, kuid soe Tõmmu Hiid maitses Kõrgelaiul hästi. Mitte ei ma maru õlle fänn oleks, vaid talvematkal on see väga hea jook. Kui oleks meelen olnud termos ühes haarata, oleks õlle kuumaks ajanud ja termosesse valanud.

Pesupeatus Saarnaki lähistel
Tõukelk on  super hea vahend jääl liikumiseks!
Mina viskasin mõtte õhku ja noh, Tanel oli see kes ütles et camoon women, men pull yourself together. Ja nii me siis leidsime end  kell 6:30 praamipiletit laupäeva hommikul Rohukülast ostmast, eesmägiga vurada Hiiumaale ja sadamast võtta suund Kõrgelaiule.

Kõrgelaid


Muidugi olin seda ilma ja jääkaarti vaadanud aga eks, kui klassikuid tsiteerida, ilm/ ilmaolud selguvad ikka kohapeal.


Olud soosisid seda meie tõukekelgu matka, tempo oli väga hea. Ok peatus, esimene vahekiht maha. Ja siis sabasirutus Saarnakil. Pärnamäe ränk ja tuulik ja saun, oh kui tore aura sel saarel on!

Hanikatsi silm pani põlve natuke värisema. Et mine sa tea.

Keset merd. Foto:Tanel


Poolteisttundi hiljem, kui Kõrgelaid Varese tagant välja tuli, hakkas kohe nii hea, et jesss pole laiul niiii kaua juba käinud ja uuuuh, järgmisel hetkel istusin mõnusa, rahuloleva ohkega Kõrgeka lõkkeplatsi pingile maha " Tere Kõrgelaid"!

Kõrgelaiu puhkenurk. Pildistas Tanel.


Tõukelgu matkadeni,
Triin