kolmapäev, 29. juuni 2011

Neoonroosa poi

Kui me Linnahallis juures kajakid vette lükksime oli Kaisamoor juba mööda sõitnud. Ees ootas 17 km pikkune aerutamine Naissaare suunas. Kohe võtsime suuna keset lahte lössutava Bobo juurde. Bobo vaatas meid justkui oma suurte laeva silmadega, et kes me need pisikesed kihud ( kihulased) olema.

Kui Naissaar napilt paistma hakkas oli Evelil juba väga vaja maale minna aga õnneks pidas ta vastu ja kimamiseks ei läinud.

Märten mingi torni otsas


Naissaare sadamas sõime suppi ja liival pikutades vaatasime sadamamelu. Mõnus oli- kõht oli täis, ilm soe ja kajakas karjus. Ei oska rohkemat tahtagi.

Võtsime ette jalgsimatka. Käisime ära miiniladude juures. Usse ei näinud nagu Märteni tuttavad, kes meile täiesti ootamatult vastu jalutasid, rääkisid. Kõiki meid kostitatid valge veiniga!

Et mitte sääski toita otsustasime Naissaare põhjatippu kimada, kus hõredamal rannal ööpeatus teha. Peatusime üsna majaka nina all.

Naissaare majakas 

Parajasti kui luristasime teed ja plaanisime kohe Eveli sünnipäeva kooki maitsma hakata, ilmus kohalik Pitsu, kes meid nähes pidi rõõmust hulluma. Ta jooksis meie kolme vahel ja kõik potid ja pannid ja topisd veeresid lauali liiva sisse. Eveli hoidis kiivalt oma torti Pitsu eest.

Mõne aja pärast Pitsu rahunes, istus meie lähedale maha ja valvas.

Ja muidugi libises Eveli hoolega hoitud kook lärtsti maha. Pole tükk aega nõnda naernud!

Eveli Naissaare prillidega


Naissaare uni oli super.

Teisel päeval tegime lühikese ringkäigu saare lõuna osas. Nägime tellingutes kirikut, mis tundusid sama vanad kui kirik ise.

Rannast sai Mäten endale neoonroosa poi ja Eveli kepi, mina leidsin lüpsipingi. Kepp ja pink jäid sadamasse maha.

Tagasiteel tõmbasime purje ülesse. Liikusime aeglasemalt kui aerutades aga tore oli proovida. Purjekad vaatlesid meid umbusuga.

Linnahalli juures maitsesid nuudlid oi, kui hästi.



Triin



pühapäev, 19. juuni 2011

Mai- juuni karuvaatlused

Sel aastal veetsin suure osa oma mai ja juuni kuust Alutagusel. Karuonnis olles, mööda Alutaguse lõputuid teid sõites, linde ja loomi otsides, kuulates ja neid vaadates.

Tihti, kui pidin taas Tallinna poole sõitma, nõudis mu hing kisades Alutagusele jäämist.

Mõned minu põnevamad vaatlused.

-2.mai õhtu vaatlusonnis, hakkab hämarduma. Taamalt näeme tulemas emakaru kolme kutsikaga, kutsikad vudivad lahedasti ümber oma mamma, ja muidugi kõnnivad mööda mahalandenud puud mitte ei astu sellest üle.

- Kaks suurt isakaru on saanud oma nimedeks Sven ja Trulla. 28. mail tuleb Sven vaatlusplatsile ja vistab end selili maha ja nühib ennast vastu maad, märgistab. Küllalt nühkinud läheb Sven oma teed. Umbes 15 min pärast on platsis Trulla, kes nuusib sama kohta, kus Sven oli enne olnud ja paneb talle järgi.
Võimalik, et need kaks karu kohtusid ja jagasid maid. Õhtul hiljem nägime me Trullat.

Kummalisel kombel on Trulla platsil ikka koos pruutidega, Sven seevastu alati üksi. Kuigi Sven suurem karu.

- 4. juuni. Sven on platsil ja sööb korjust. Järsku jääb ta liikumatuks ja kuulatab tähelepanelikult midagi. Hetk hiljem tormas ta metsa suunas, vilksamisi oli näha, kuidas noor karu Oskar meeletu kiirusega puu otsa ronis. Ja ronis peaaegu latva välja. Natukese aja pärast oli Oskar puu otsast all. Sven ei lasknud ennast härida ja matsutas samal ajal korjust. Oskar tuli platsi teise serva ja vaatas koguaeg kartlikult Sveni poole. Ilmselt ei pidanud tal närvid vastu, tegi varvast. Õhtul hiljem, kui Sveni enam polnud oli Oskar kohe platsis.

-12. juuni platsile tuleb karu. Suur nagu Sven, kui ei käitu üldse tema moodi, arglik, kõhklev ja ebalev, kuulatab ja tõuseb kahele jalale, et kuulatada! On ka põhjust Sven tuleb samal ajal teiselt poolt ja kihutab uue karu minema. Pole Sveni nii kiireid liigutusi veel tegemas näinud!

- 12. juunil on platsil korraga nii rebane kui Sven. Sven ei tee kuulmagi, kuigi rebane möödub temast umbes 10 m kauguselt. Rebane aeg ajalt vaatab karu poole, kuid teeb oma tegemisi.

- Lisaks õnnestus meil karu vaadelda kolmel korral bussist. Vingeim neist oli emakaru ja isakaru vaatlus, kes metsateel ukerdasid. Kahel korral nägime Oskarit metsateel. ( Oskar on teise aasta kutsikas).

Alati meeldib mul vaadelda karujälgi, junne, karude söödud taimi ( heinputk, karuohakas) ja neid vaadelda. Vaadelda, kuidas karu kõnnib, kuidas ta õhku nuusib, enne kui platsile tuleb, kuidas platsil käitub jne!

Teised näinud Alutaguse onnist:
15. juuni nägi Hannes Soosaar noort hunti, kes lasi end umbes tunni jooksul mitmeid kordi vaadelda ning lõpuks tuli varjest koguni 8 m peale!


Statistika 2011 mai-18 juuni:
Ööd karuvarjes: 9
Karudega öid: 8
Karud väljapool onni nähtud: 3 korral
Sagedasem külaline: isakaru Sven, Oskar
Nähtud erinevaid karusid kokku : 10 karu

Vingeim karuvaatlus eelmisest aastast, kui nägin karu rattasõidu ajal.

Karujutte näeb
http://natourest.ee/index.php?option=com_content&view=section&layout=blog&id=4&Itemid=66


Triin,