esmaspäev, 8. märts 2021

Kellisaare raba II

Kui Hugo viimaks lõunauinakule jäi, saime meie Riikoga vaikselt minema hiilida, et Kellissaare rabas ringli nuuskida ja aasta esimene grill teha.

Ilm oli vinge. Oli umbes -3 C ja lumesadu koos päris kõva tuulega. See rappa viiv tee oli/ on väga lahe. Kulgeb üless -alla, vasakule paremale metsa vahel. Seal oli enamasti mändi, teises rindes kuuske. Minul olid räätsad näpus, Riiko jaoks oli see tülikas ja ta võttis selga minu koti, kuhu oli teine paar räätsasid külge riputatud.

Tahtsin rabas sattuda eelkõige nendele vanadele turvavõtu aukudele ja sinna kõrgemale põndakule, mis jookseb raba keskelt läbi. Ja seal põndakul on Antsu mägi, kus omal ajal, täpsemalt Põhjasõja ajal elas erak. Vaade oli tal koduuksest hea, mõlemal pool raba. Ja mägi on 49,5 m kõrge.


Riiko Antsu mäel


Turbavõtu augud olid heasti loodusest näha nagu ka kaardilt.

Kellissaare raba

Peale matka tegime Kellissaare karjääri kõrval tule ülesse ja Riiko küpsetas viinereid (üks kõrvalnäht, mis Covid 19 on põhjustanud on lihasöömine) ja mina taimetoitlasena mugisin vorstikesi mis kole. Kuna lõhna ei tunne on see üks põhjus, miks lihatooted sisse lähevad. Kui nina veel toimis, oli see lihatoodete lõhn lihtsalt kole. 

Ahjaa, muidugi me uisutasime ja tõukekelgutasime karjääri jääl :)




Kui hea oli oma inimeste keskel olla! Ja oma kodukandi metsade, soode vahel.


Triin