Kolmapäev, 1. august 2018

Gröönimaa- Artic Circle Trail

Värsked kartulid sula võiga ja kõrval kuhjaga rohelist salatit tomatiga. Appi, kui hea see maitses! See toit oli lihtsalt niiii hea. Nii hea, kuna olime 7 päeva ainult tactical foodi toitu söönud. Päris toit on ikka PÄRIS toit.

Kui me lennukiga Tallinna maandusime oli meil üks päev aega, et oma Gröönimaa matka nodi kokku panna ja suurimale saarele lennata. Kuna aju oli ajavahest ja stressist täiesti pehme ja käitus kaootiliselt siis mingi hetk unustasin ära, et kuhu me nüüd end pakime ja kuhu me minema hakkame. Teadsin vaid et kole kiire on aga kuhu, see oli ajust hetkeks kustunud.

Viimaks saime oma lendamised lennatud ja hakkasime Kangerlussuaq ist Sisimuti poole silkama. Ehk siis seda rada kutsutakse Arctic Cicrle Trailiks ja selle pikkuseks on 160 km. Osad inimesed alustavad matka Ice Sheet i juurest, mis lisab pikkusele veel 37 km. Seda 160 km läbimiseks kulub tavaliselt 7-10 päeva. Rada on tähistatud kivihunnikutega iga 2 km tagant.

Rada saab kõndida ka teistpidi, ehk siis Sisimiutist Kangerlussuaqi. Kui ilmad pole suve alguse ja lõpu poole nii stabiilsed siis tasub just nii pidi minna. Kangerlussuaq on 160 km sisemaal ja lennnutingimused on seal paremad.

Sääsed on saabunud.


Seljakott 8 päeva söögi ja muu kolaga kaalus mul ca 13-14 kg. Toiduks olime kaasa võtnud tactical foodi  dehüdreeritud toitu. Susi soovitas, lisaks see ka Eesti toode ja lihavaba toidu valik oli neil täitsa hea, lisaks supid. Kaasa haarasime ka batoone erinevate maitsetega, pähkleid, mõned värsked õunad.

Kaardid olin netist juba talvel tellinud ( https://www.harveymaps.co.uk), võimalus on ka saabudes lennujaamast aga seda varianti ei tahtnud endale jätta. Lisaks saime lennujaamast endale ka topsi gaasi. Kuna ses osas polnud mul selget pilti, mis kütust seal saada on, haarasime kaasa ka triangia, et kui gaasi ei saa siis vedelat kütust ikka leiame. (Triangia võtke omale kaasa lennukisse, lihtsalt tüütu on turvadega jännata- triangias ju topeltseinad ja see tühi ruum seal tekitab palju küsimusi).

Telgielu, kui sääski polnud.


Esimese päeval hääletasime end matkaraja algusesse, mööda sõitis 2 autot- teemeitrid esimeses ja mehaanik Taanist teises. Raja alguses on 3 järve soolase veega. Matkasime neist mööda ja seadsime end sisse ühe mageda järve kaldal. Ja siis hakkas tõeline sääseralli. Uuh, päris ull oli kohe. Mugavustsoonist lennutati meid kolinaga välja. Kuidas oleks tahtnud need ürbid endalt heita, päike ju küttis. Tegime esimese söögi ja käisime ujumas ja telki ja ca kell 7 õhtul me juba magasime.

Ärkasime kella kolme ajal varahommikul ja hakkasime enda kokku pakkima ja sõime hommiku toidu. Päike tõusis, kui teele asusime. Miks me nii vara startisime, väga lihne põhjust, uni sai täis magatud lihtsalt. Selliseks enam- vähem kujunes meie tsükkel kogu matka vältel. Alustasime varahommikul ja pealelõunat kolme, nelja  ajal seadsime enda telgi ülesse.

Päevad läksid matkates. Oli vihma, oli sääski, oli nn põrkekärbseid, kes lõbustatid end sellega, et su näo vastu end põrgatasid, oli tõuse, oli laskumisi, oli teisi matkalisi, oli raske, oli kergem, oli ojasid, oli rabalapikesi, oli lund, oli märgi varbaid ning ohtralt oli ilusaid vaateid ja loodust.

Teele jäävad matkaonnid, see oli neist suurim.


Siis saabus päev number kuus, mis suures osas kulges mööda jõe äärt. Ilmselt väga lihtne, ei mingeid ronimisi, iisi. Aga oh kole, kole see päev oli hüppamine ühelt raba mättalt teisele. Räätsad oleks väga abiks olnud. See hüppamine võttis tempo alla ja väsitas jubedalt.

Minul olid jalanõudeks jooksutoss, mille tegin veekindlaks kuivaülikonna sokid. Kombinatsioon töötas väga hästi, jalad olid kuivad ja soojad. Ostsin need sokid eastpole käest (http://www.eastpole.ee/et/hooldus-parandamine), kuid enam neid õigeid sokke seal ei näegi. Lateksi ja neopreeni sokk ei sobi. Tanelil olid kilekotid jalgade otsas. Need õigustasid end mingi aeg. Veekindlad sokid, mis meil kaasas olid ei toiminud, üks sokk pidas tavaliselt paremini, kuid päeva lõpuni mitte.

Hommik, kell on umbes 6


Amfiteater. Olime kalju serval rada langes ja seal all voolas väike jõgi, vasakul olid juga ja paremal raja kõrval väike pruuni veega rabajärv. Vaade oli vägev. Rabajärv lausa nõudis sisse sulpsamist- lõi keha ja vaimu virgeks.


Kanuuga liikuda!

Kui Sisimut mäe otsast paistma hakkas panime telgi püsti. Magasime 12 tundi järjest. Linna jõudes tulid vastu koertelinnak ja taksod. Siis supermarket ja kohalik muuseum. Ning paljud kohalikud teretasid meid?!

Davise väina oli udune ja ilm oli jahe. Suled selga ja müts pähe, kindad. Väiksed nagamannid silkasid paljapäi ja käsi ringi.

puna-valge


Lennujaam kogus matkalised, kes jala, kes packraftiga kokku ja kupatas maalt välja.

Matka pilte näeb veel albumist- https://www.flickr.com/photos/61468323@N07/albums/72157696794097052/with/28952458357/



Triin