Ettevalmistused Halti suusamatkaks

Minu ettevalmistus meie Halti suusamatkaks hakkasid Beskiide tõrvamisega. Njah, ega ma pole ju kunagi enne suuski tõrvanud, ega mäleta, et meil seda koduski tehtud oleks. Õnneks jagas Simmo, kes oma 30 paari ( kui mitte rohkemgi?) Valgeid Välke oli ära tõrvanud, lahkesti õpetussõnu. Kuid tema soovitatud Swixi tõrva asemel kasutasin tavalist männitõrva, mida hankisin ehituspoest. Timo loovutas suhteliselt lihtsalt oma kuumapuhuri.

Nüüd oli vaja vaid kohta, kus tõrvata. Algul mõtlesin seda teha keldris, kuid keldris polnud pistiku. Mhh, kolisin rõdule, kuid - 12 C jahtus tõrv kiiresti maha ja oli tükk tegu, et ta suusale laiali nühkida. Viimaks pidin kööki kolima.Jah oli parem küll, kuid see eest lõhnas koridor umbes 3 päeva tõrva järele ja minu kodu siiani :) Kuid mis kõige tähtsam, suusad said tõrvatud.

Matka tarbeks katsetasin eile öösel oma magamiskotte. Toppisin oma Lafuma koti ( comfort +7) sisse Husky Enjoy (comfort - 18, selle kotiga külmetasin küll juba -2 C juures), kõige viimasena suvaline fliisist magamiskott, pärit USA- st Walmardist. Plaan oli rõdule magama minna. Alla panin nn. munarestist magamismati. Enne rõdule minekut turgutasin end sooja ja rammusa seljankaga. Peale jõin kuuma teed. Ja siis rõdule, kraade oli  -15 C.

Algul hakkas nina külmetama, sättisin oma hingamisaugu minimaalseks ja jäin magama. Ärkasin 5 paiku hommikul, külm oli. Magamiskotid pidasid sooja vägevalt, kuid minu munarest andis külma läbi. Ivarilt ja Alarilt sain teada, et alla oleks parim kasutada  fooliumkilet ja õhkmadratsit ning ka  nn munaresti.
Proovin.

suusamatkani,
Triin

Uisumatk merejääl

Käisime jääl uisutamas. Vinge oli ja mis meile sinna kõrvale kõik pakuti!

Jää oli Kastna ninas, Varbla laidude lähedal. Et uisujääle saada tuli läbida umbes 100 meetrine rüsijää osa. Väga lahe oli seal rüsi vahel ukerdada. Natuke närvikõdi ka, ei teadnud ju täpselt kas jäätükid ikka kokku tagasi külmunud ja kas kannab. Seks otstarbeks oli mul kaasas jääpiik, mille löögiga sai täpselt öelda kas tasub edasi minna või mitte. Alati tasus.

Valge lumi ja tühi väli

Siledale jääle jõudes uisud alla. Jää peal oli umbes sentimeetrine härmatise kiht. Läks lahti. Hoidsime algul vastutuult, et siis suurem ja pikem allatuule ots teha. Eemalt nägime sadama juures umbes 20 merejääl õngitsevat kalameest.Silma hakkas lahvandus, kus vaba vett oma 2 meetri jagu. Ei teagi, kas see oli siin olnud päevi või ajas tugevnev tuul ta liikuma. Kõhe oli ta igatahes, eriti kui märkasin oma kahe päeva vanuseid uisujälgi, mis olid lahvandusest väga lähedalt möödunud. Kaks päeva tagasi oli jääl piimjas udu.

Lahvandus 

Allatuult oli tore uisutada, jää läks ka aina paremaks ja päike soojendas meid mõnusalt. Lihtsalt mõnus oli olla ja uisutada ja päikest, seda tühjust ja valget välja vahtida.

Siit läksid uisud..

Kuuma teed, võileibu, küpsiseid ja šokolaadi sõime rüsi varjus.

Matk lõppes kui päike loojust. Ja tuul puhus meid kaldale.


Uisutas,
Triin

Kastna raba

Käisime Liisa ja meestega nädalavahetusel Kastna rabas.  Kastna rabast olen ennegi kirjutanud, kuid raba ise iga kord isemoodi. Meil ilmaga vedas, kui hommikul oli veel pilves, siis matka ajal näitas end päike. Väärt raba ja väärt aeg ning koht. Tükike mind jäi sinna.

Rabast leidsime ohtralt tedre lumekoopaid ning nende siblivaid jäljeradu, mis kasest kaseni vudisid! Olin leiu üle eriti õnnelik, tea kas mul tundub, kuid kas tedre arvukus langeb?

Liisa sai selliseid pilte oma fotopurki.

meie

Rabas matkas,
Triin

Uisujää Tõstamaa lähedal

Jah uisujääd on. Tundub uskumatu, arvestades, kui palju on lund maha sadanud. Video tehtud 14. jaanuar Tõstamaa lähistel. Kaldal olid hunnikutes rüsijää vaalud. Mida avamere poole läksime seda paremaks ja paremaks jää läks. Kas viimane uisujää sel aastal?

Videolõik uisutamisest

Uisutas,
Triin

Ilvese jälgi pidi..

 Linnuraba on loomarohke. Sinna minna on alati väga lahe, sest kunagi ei tea, mida uut näed või mis juhtub. Nagu ka sel korral.

Läksime Linnuraba suunas mööda metsasihti. Kohe sihi alguses näidati meile lumel hundijälgi, mille peal olid värsked ilvesejäljed. Silma hakkas ka ohtralt kitsejälgi.

Kes siin mida ja kuhu lohistas?

Olime veidi aega kõndinud, kui risti üle metsasihi oli kellegi värske lohistamisjälg. Tormasime vaatama, kes ja kuhu on viidud. Ega palju pidanudki läbi okste teed rajama. Jõudsime ühe noore kuuseni, kuhu alla oli lohistatud metskits. Ilves. Ilmselt olime ilvese söömaaja ära seganud sest kits oli äsja murtud.

Leid oli lahe. Olen metsades omajagu kolanud, kuid selline leid esmakordne.

Natuke hiljem sattusin tedre magamiskohale. Kuna lähedal oli mahalangenud kask oli teder seal pikemalt peatunud. Maistanud kasepungadega ja siis jälle lumme magama heitnud. Kaseni viisid tedre sügavad rajad lumes.

Kuuse alla oli äsja murtud metskits

Metsas käis,

Triin

Hiidjääpurikas

Just selline jääkamakas ripud Telliskivi tänava ühe tööstushoone küljes. Ei tahaks alla jääda.

Paras kamakas, et jääronimist harrastada:)

http://www.360.ee/vertikaalne-vark/paevane-jaaronimine.html

Triin

Laukasoo lumeräätsamatk

Lahemaal oli eilse seisuga Eestis kõige rohkem lund, koguni 58 cm. No seda oli palju küll, kõik kohad olid lumised.  Ja säärane lumi paneb juba sumpama. Eriti kui ajad rada. Õnneks raba peal mingisugune kiht kandis, rääts vajus ainult 15 cm sügavusele.

Laukasoo lumised männid

Rabas nägime tetre lendamas, tema ööbimisauku lumes. Põdrajälgi oli ohtralt. Meist lendas mööda parv rasvatihaseid, nägime ka väikest kirjurähni. Lume peal saime jälile metssigadele, metskitsedele, metsnugisele, kärbi/nirgile, rebasele, hiirtele.

Ilm oli mõnusalt päikse paisteline. Kristallid sillerdasid õhus! Vinge matk oli.

Põdra jälg soos, põder liigub kergelt lumes, hätta jääb kui lume paksus üle 70 cm.

Matkamiseni,

Triin

Kõrvemaal hundi jälil

Täna Kõrvemaal. Enne matka Koitjärvel sõitsime Kaksiksilla juurde, et vaadata kas sealsed teed lahti lükatud. Ehk saab sinna järgmine nädal matkale minna. Piirkonna oosid ja Soodla jõe luht on eriti loomarohked. Ning praegusel lumerohkel ajal on loomadejäljed väga hästi näha.

Hundi jäljed metsateel

Ega meil lastud kaugele minna- teel olid jäljed. Koerlaste jäljed. Läksime mööda jälgi või õigemini sõitsime. Jah, hunt. Olid liikunud pikalt mööda lahtilükatud teed. Vahepeal mänginud, mitmeid kordi põiganud metsa, kuulanud maad lumevallide otsas. Teele oli maha jäetud kolmed ekskremendid.

Peale matka olime tagasi. Nüüd saime juba teada, et loomi oli seitse. Üks neist oli väga suur loom, üks käpajälg eriti suur. Kord nad põikasid metsa siis jälle tee peale tagasi. Enne Soodla jõge suundusid jäljed metsa, otsustasime järgi minna.

Edasi liikusime juba räätsadega. Hundid kasutasid enamasti liikumiseks jõge, vahel põikasid luhalt üles, et  piirkonda märgistada. Leidsime märke emahundist, kes ei tõsta jalga vaid urineerib jäljerea keskele.

Loomad ületasid jõge kolmel korral. Proovisime nende ületustega kaasas käia. See ei olnud lihtne, kellelgil polnud varuriideid kaasas, naasklitest rääkimata. Lisaks ei teadnud me jää kvaliteeti, kas kannab või mitte. Aga kuna hundid olid läinud ja neil oli seitse ja meid oli kolm ja meil olid jalas räätsad, otsustasime proovida. Minu esimene katse oleks märjalt lõppenud, teisel kaldal oli jää pude. Teine katse viis mind edukalt üle, teised jõudsid ka kohale kuivalt.

Ajasime veel veidi jälgi. Jäljerada viis kaugemale metsa. Otsustasime tagasi pöörduda, aeg seadis oma piirangud. Küll oleksin tahtnud edasi minna ja näha seitsme hundi magamisaset!!!

Territooriumi märgistamine

Hundid kasutasid liikumiseks jõge, lund vähem ja liikumine kiirem

Siit mahtus läbi seitse hunti, lumeaugu laius umbes 30 cm

Hundi  jäljed jõel

Liisa pildistab hundi ekskremente

Jõe ületamine nelja räätsa abil

Jälgi ajas,
Triin

Loomajäljed Tõrasoos

Täna olin Tõrasoos. Tõrasoo asub Tallinnast ühe tunnisõidu kaugusel.Tegemist on madalsooga. Sohu saab kõige paremini Karitsa peatuse lähedusest. Suvel, kevadel ja sügisel, kui vesi ei kanna on sinna asja ainult pikkade kalamehe säärikutega või siis üldse palja sääri, kui vesi piisavalt soe.

Metssigade jäljevagu

Soo hiilgab oma mosaiiklusega. Soosaared vahelduvad madalsoo lõikudega. Selline paik loomadele meeldib. Soos oli väga kõrge põdra ja kitse tegevusjälgede kontsentratsioon. Oma matka käigul kohtusime porri ja pundi sabatihastega, nägime kärbi, orava, metsnugise, kitse, põdra, metssea, hundi ja ilvese jälgi. Lisaks värske põdraase.

Paras aeg metsa minna, et lund lugeda!

Triin

Loomajäljed metsas

Põdra jälg lumel

Läbi jõulud ja uus aasta sadas äkitsi taevast pähe. Koos selle hulluvalt paksu lumega. Vinge.

Olen ohtralt nüüd mööda metsi luusinud, silmad ja kõrvad lahti hoidnud. Väga vinged asjad on seal metsas.

Olen sattunud öisele sigade poole ära vooderdatud pesale, näinud orava, metsnugise, hiirte askeldusi lumel. Suurtest imetajatest on ärevust tekitanud metsseakarja vaokujuline jäljerada lumel, põtrade askeldused lumises metsas koos öisete magamisasemetega lumel, hundikari, kes on pikalt kibutanud kopraperet, huntide magamisasemed mahalangenud kuuse all.

Lindudest kakud, kes haaranud lumest hiiri, teder kelle jäljerida rabaservades ohtralt näha, koos öistemagamisasemete ja pabulatega.

Mine metsa !!

Huntide magamisase

Hundid kasutavad liikumiseks tihti kraavipõhjasid

Teder veetis siin öö

Metssead olid oma pesa kuuskedega vooderdanud

See must lärakas on kobras, kes maiustab kasega

Hundid piirasid kopraid

Triin