Esmaspäev, 7. november 2016

iraani rattamatk 16-28.okt.2016

Nüüd ma enam ei mäletagi, millal see Märten oma tuttavast Markost rääkis, kes Iraanis koos oma pojaga käis ja siis kunagi rääkis ka ühest iraanlasest, kes Eestis Markol ja temal külas käis. Lisaks sekka veel lugusid Iraanist ja sest iraanlasest Benjaminist, kes siin käis.

No igatahes ei läinud see mõte minust välja ja jäi kuhugi kipitama, et ise peaks ja võiks ju ka minna. Põrgatasin mõtte Märtenile tagasi ja Märten oli käpp, nii hakkas pallike veerema. Otsisime kampa veel inimesi, lisandus Martti ja siis ka Meriliis. Kokku saigi meid 4 ja me sõitsime Iraani teedel vahemikus 16-28.okt. 2016

Meie teekond kulges: Tehrani(lennujaam )- Qom- Garmsarist Semnani taksoga - Darjazin-Mahdi Shahr- Shahmirzad- Foulad Mahalleh- Kiasar- Sari- Kaspia meri- Yeke-toot- Amir Abad- Behshahr- Gorgan. Ja Gorganist Tehrani sõitsime öörongiga. Rattakilomeetreid tuli 850 km.

Ootame viisat, mis võttis Tehrani lennujaamas kokku ca 3-4 tundi.

Olime lühikese sõõmu maganud palveruumis, hommikul pakime rattaid.

teel Qomi, palju liiklust ja eriti rekasid.

Esimene öö tuubis, ehk tee all truubis.

Qom, teisena kõige püham linn Iraanis.

Iraani autfit ehk kohalikus keeles ürbindus.

Klotsi katusel. Allkorrusel tegime lõuna ja Martti sai sisekummi vahetada.

Soolakaevandus, kuhu sisse trügisime.

Esimene päev mägedes. Ei me ei anna alla!

Pisuke onnike, kus ööbisime. Palav oli.

Energiat ja alksi ( loe limonaadi)

Härrad jõmmid, kes meiega jubedalt selfisi tahtsid teha. 

Kaspia meri. Nagu järv aga tsipa soolane oli vesi ikka.

Meriliis, Märten, Benjamin ja türklane kelle ristisime Sasaks.

Meie tiim ja võõrustajate tiim.

Meie matk lõppes Gorganis.
Lappa veel Iraani matka pilte- https://www.flickr.com/photos/61468323@N07/albums/72157676379991985


Rattamatkamiseni,
Triin