Kuvatud on postitused sildiga karujälg. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga karujälg. Kuva kõik postitused

teisipäev, 27. aprill 2010

Päevane linnuvaatlus

23. aprillil oli mul väga lahe linnuvaatluse päev koos teiste Eesti loodusgiididega. Me olime kogunenud Palupõhja, kus Rein, Leho ja Andres meile lindudest rääkisid. Koos kuulasime ja õppisime linnulaulu. Laupäeval tegime bussiga väljasõidu Lõuna- Eestisse. Plaan oli külastada Ilmatsalu kalatiike, Väike- Rakke poldrit ja Aardla poldrit.

Väike-Rakke poldril

Esimene koht kuhu suundusime oli Ilmatsalu, teel nägime kahte põtra, üks pikutas metsasihil, teine näris paljuoksi. Laeva jõe piirkonnas oli veetase endiselt kõrge ja metsad märjad. Seepärast hoidsid loomad kuivematesse kohtadesse.

Ilmatsalu kalatiikide vahel nägime laululuike, taevas tiirukas must- harksaba ning alles oli ka kukkurtihane. Tiigil tegi oma armast seahäält hallpõsk-pütt- minu esimene vaatlus sel aastal.

Aardla poldril

Väike-Rakke poldriloli lahe. Nägime erinevaid parte- sinikael part, rääkspart, soopart, luitsnokk part, viupart, piilpart, rägapart, tuttvart, sõtkas; kühmnokk luik. Vingeim vaatlus oli mudanepp. Seda lindu sain väga lähedalt vaadelda, pildi peal polnud ta suled üldse nii sinised. Lind on väga julge ja läheb lendu vahetult enne segajat, Inglismaal olla ainukene mudanepi vaatlus mingil aastal lõppenud twitcheri jala all. Lind suri.

Kureküla põldude vahel olid suured parved hanesi, nägime suur-laukhanesid, rabahanesid, sekka mõned valgepõsk lagled.

Aardla poldril oli umbes 20 000 hane, nii suured laukhaned ja rabahaned. Merisk olla Andrese sõnul esimene vaatlus sellel poldril.

Karujälg

Tagasi Palupõhjas olles läksin 500 m kaugusele metsa, et uusi linde kuulata. Uusi liike ei kuulnud, kuid nägin laanepüü paarikest, kes pajul urbi nokitsesid. Mõne hetke pärast nägin metssigade poolt ära songitud pinnasel emakaru ja kutsika jälgi.Jan ja Ivo filmisid samal ajal metssea karja emise ja põrsastega.


Linnule,
Triin

pühapäev, 28. märts 2010

Alutaguse karud ärkasid talveunest

Reedel 26. märtsil jälle Alutaguse metsade vahel sõites, saime nii mõndagi näha.

Esimeseks präänikuks oli mänsakust paarike, kes laskis end pikalt vaadelda. Samal ajal kogusid nad noka vahele habesamblikke, ilmselt käis agar pesaehitus. Olles juba piisavalt kogutud, kihutasid lennuga meist üle kuusetihniku poole. Vaatluse üle oli mul väga hea meel, mänsak on mu lemmiklind!

Ega palju saanud sõitagi, kui kahtlased jäljed läksid üle tee. Pidasime kinni ja .. jah, siit oli läinud hunt. Oli läinud päeva eest üle tee. Lumekoorik oli teda ilusti kandnud. Veider ainult et ta on liikunud üksi, kus on kari?

Karu jälje laiuseks mõõtsime 15-16 cm. Hästi on näha karu käpa alune muster.

Jällegi ei saanud sõita palju maad, kui teeäärne lumehanges oli keegi justkui vajudes üle läinud ja lumme sügavad jäljed vajutanud. Kassa näe, karu. Esimene karu jälg sel aastal. Kiire kõne Andresele ja selgus, et kohalikud pole sel aastal veel ühtegi liikvel näinud. Lükkasime räätsad jalga ja vaatama, kust karu tuli. Koorik oli kohati nõnda kõva olnud, et mesikäppagi kandnud. Käpalaius oli loomal 15- 16 cm, mis viitab kaalule paarisaja kilo kanti. Tegu oli isakaruga, kes ärkavadki emakarudest varem, emakarud ei kasva kunagi nii suureks. Nende käpalaius jääb kuni 12- 13 cm kanti.

Karu oli "voolanud" üle lumevalli tee peale

Karu liikus teest eemale suunaga põhja, otse mööda kraavi serva ja/või mööda kraavipõhja. Jäljed olid lahedad, jube suured ja supervärsked. Tallaalune mustergi lumel ilusti näha. Jäljed läksid ühe jämeda männini mille all oli ohtralt koort maas. Vaatasin üles, karu oli siin märgistanud oma territooriumi- küünejäljed olid 2, 5 meetri kõrgusel ilusti näha.
Just seal kus on Berdi käsi, oli karu küünistega puud märgistanud olles ise veel umbes 30 cm sügavamal lumes. Umbkaudu 2, 5 m kõrgusel.


Karu esi ja tagakäpa jälg

Läksime hasartselt mööda jälgi edasi ja edasi, karu liikus ikka kas kraavi põhjas või kraavi lähedal metsa all. Tahtsime leida tema talvekorterit. Näha kohta, kus veetis ta oma pika une. Aeg hakkas kokkulepitud kohtumise jaoks lõhki minema ja nii kahju kui mul ka polnud, ei saanudki enam karu jälgi pidi edasi minna :(
Viimane jäljejupp viis karu metsateele, kus ta oli läinud edasi põhja poole, mina aga pidin minema lõunapoole.

Paarisaja kilost karu kandis isegi lumekoorik, kõrval räätsajälg


Kuniks veel lund saab karu jälgi lihtsa vaevaga otsida ja neid pidi matkata. Hea võimalus saada aimu, kus karu metsas liigub ja mis teid pidi.

Järgmisel päeval tervitasid meid metsateel mägraisanda jäljerada. Üllatus missugune, teda poleks me küll oodanud kohata. Lumel oli hästi näha mägra esikäpa küüniseid.

Mägra jälg lumel





Natuke maad eemal oli maas kahtlane põdramoodi jälg, kuid sõraotsad polnud nii teravad ja sõrasuurus pisem. Asjatundjate kaasabiga määrasime jälje punahirve omaks. Piirkonnas oli olnud hirveaed ja eks nad olid sealt plehku pannud.

Punahirve jälg, veiselikult ümar


Metsa, metsa - kõik on kihevil!!!!
Triin