Esmaspäev, 20. veebruar 2012

Päästekoolitus

Laupäeval osalesin Liisi kutsel päästekoolitusel. Lektor oli Eimar Täht. Jäin koolitusega väga rahule ja
sain teada, et 
- voolavas vees tuleb välja ronida vastuvoolu, vastasel korral kannab vool sind jää alla.



- naasklid on hea panna käte külge, kaelas olles hakkad neid otsima ja ei leia piisavalt kiiresti
- veekogude nõrgad kohad - kõrkjad - käänaku kohad - kitsenevad kohad - mahalangenud puude ja
 kivide juures - sissevoolavad ojad, kanalisatsioon.
- pikiprao servas jää tugevus 40 % ning ristiprao juures 15 %
- naasklite kasutamine, üks naaskel pikalt ette jäässe ja siis teine, ei tohi tekkida olukorda, kui 
mõlemad naaslikd õhus.
- "kajakad hindavad jää paksust kalameeste järgi"

Liisi tehtud pilte näeb http://nagi.ee/photos/matkasiil/sets/341377/


Triin

Kolmapäev, 8. veebruar 2012

Karu kolp räätsamatkalt

Kui me selle skeleti leidsime oli uudistamist palju. Vaevalt, et keegi varem on karu korjusele otsa sattunud.

Kui karu uudistatud lõi Tanel paar korda vastu kaelalülised, et kolpa lahti saada.

Kolp käes,  kandis Liisa seda kogu matka  endaga kaasas ja tagasi Tallinnasse jõudes võttis ta pealuu rongi kaasa. Ma ei tea, kuidas ta seal hakkama sai aga ühtegi ülearust kilekotti polnud, kuhu seda toppida oleks saanud :)

Karu kolp. Väidetavalt olla tegu  noore karuga (terve ja ilus hambumus).


Teisipäev, 7. veebruar 2012

Uiskudega Väinamerel

Meie uisumatkast juba umbes nädalapäevad möödas. Ja nüüd tagant järele mõtlen, et raske matk oli.

Uisud panime jääle Rohuküla all.Mõne aja kehval jääl ukerdanud ootas meid ees ilus puhas uisuplats. Uisuplats nii kaugele kui silm ulatus. Kerisime tempo ülesse. Mõnus oli kiirus ülesse lükata ja lihtsalt vuhiseda mööda jääd!

Lõunapaus.

Kogu selle aja oli meiega ka tuul, tema kiirus polnud suur, kuid arvestades, et temperatuur oli - 20 C ja tuult 4-7 m/s sai sellest -29-30 C.

Öö veetsime turismitalus Algallikas. Sealne 12 C temp tundus ülisoe. Sixten tegi kaminasse tule ja Eveli keetis matkaroa. Luristasime teed ja soojendasime end kamina paistel. Soe oli.

Hommikuks tegi perenaine meile ülimaitsvaid pannkooke. Sest jätkus meile 36 km jagu. Ehk siis sõitsime Kesselaiu alla ja siis suund tagasi Rohukülla.

Tuul oli teisel päeval hullem. Mõned valged põsed, mõned külmetavad varbad. Ei taha mõeldagi, mis siis saanuks, kui keegi meist läbi jää vajunud.

Tuul puhus üha külmemalt ja tungis üha sügavamale naha vahele. Miskil hetkel tundsin, et veel hetk ja olen külmunud. Praegu mõtlen, mida kõike Naada Juku läbi elas oma 8 päevasel jääretkel, vajudel ka läbi jää.

Tugev vaim neil vanadel eestlastel.