Kuvatud on postitused sildiga põder. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga põder. Kuva kõik postitused

laupäev, 1. mai 2021

Tittede paraad

Teen seiret. Teist aastat nüüd. Mul on gps - is roosa joon ja ma pean maastikul seda joont kõndima, nii täpselt kui vähegi maastik lubab. Joon on tegelikult ruut ja kokku ei pea ma rohkem kõndima kui 4 km- iga ruudu külg on 1 km. 

Reaalsus on muidugi midagi muud. Mäletan, et eelmisel aastal tehes seda esimest korda ma olin nii tänulik teedele/ metsasihtidele/  jalgradadele/ loomade radadele. Kui lihtne on neid pidi kõndida. Lihtsalt kõnnid, jalg jala ette, sa isegi saad ringi vaadata. Sa ei pea ringi minema/ üle ronima/ alt pugema/ läbi sumpama. Teed -rajad- metsasihid need on imetoredad!



Sel aastal olen ma juba targem. Hingan, kui kõnnin, ei ma ei kõnni ma tatsan, ma vaatan ringi, ma passin kus on päike. Tema järgi on suunda palju lihtsam hoida. Pilves ilmaga metsas.. ja gps viskab sind 20 m sinna ja 20 m tänna. Aga mina pean ju otse roosal joonel olema.

Praegu olen Aegviidu ruutudel. Mul see kant väga meeldib. Saan rongiga Aegviitu ja sealt rattaga mõned kilomeetrid ruutudeni. 



Olin kummargil, kapuuts peas kuskil tihedate kuuskede all. Kuulsin röhatust ja siis veel ühte.  Esimese hooga ehmatasin, ega ma nüüd põrsastele liiga lähedale polnud tatsanud. Ei tahtnud emise raevu. Kuid, ei seal nad vudisid, nägin puude vahel kahte täiskasvanud metssiga. Ning õnnestus näha ka ühte triibulist põrsast. 

Põder plages minema, aga siis nägin kohe ka kahte vasikat. Kes olid küll alles paar tundi siin ilmas olnud, ei seisnud veel püstigi. Milline hetk! Kui tänulik ma selle eest olin.

See polnud esimene kord, kui loomad mind seiret tehes nii lähedale lasevad. Nad vist pole inimese sellise käitumisega harjunud. Ma ju tatsan, vahin maapinda ja gps-ssi ja olen maru aeglane.

Ühel hetkel märkasin 8 ülimalt uudishimuikku silmapaari, kes mind jälgisid. Nad kohe vaatasid mind huviga, et huvitav, huvitav mis loom see seal on ja mis ta seal teeb ja kas ta tõesti arvab, et ta pole kuulda. Olin üllatunud perekonda nii tihedas metsas näha, ilmselt tuul oli nende poolt, meie vahemaa vast oli 50- 60 m. Õnneks kandsid noored kutsikat juba teist aastat oma kaela ja emakarul oma peret lihtsam kanseldada. Ja minul natuke turvalisem perega kohtuda. 

Olin seda tihti inimestele rääkinud, et kui kohtad metsas karu, hakka temaga rääkima, talle laulma. See on karu jaoks võõras heli ja ta läheb ära. Nii ka mina, rääkisin perekonnaga. Emakaru keeras pea kohe suuna eemale, kutsikad mind mõned hetked uudistasid, enne kui minekule pöörasid.


Metsas kohtume,

Triin

pühapäev, 28. märts 2010

Jälle põdrast

Kolasime Liisaga Kakerdaja raba ümbruses.

Peamiselt nägime jälgi, märke ainult põdrast. Kui palju võib see loom ikka päevas süüa !

Kuivkäimlani sai räätsadega



Looduslik vihmavari

Põdra söödud männid



Ei öelnud kuusestki ära







Kakerdamiseni,
Triin

pühapäev, 21. märts 2010

Põdral maja metsa sees

Põder on meie metsade suurekasvulisem loom, ütlevad raamatud. Põdra kaal ulatub kuni 500 kg. Toitu vajab see loom vähemalt 20 kg ööpäevas. Käisin ta radadel.

Põder oli haaranud siit


tirinud ülevalt poolt,

ampsanud natuke seda puud,

proovinud siit küljest,

proovinud seda kuuske,

ja igaks juhuks ka seda. 

jalutanud mööda,

nina süganud,

lumele jätnud teate,

astunud üle metsajänese (valgejänes) sammurea

sattunud koos metssigadega söödaplatsile, kus uuris ja kartis hundikarja jälgi,

maganud,

selle jälle ringlusesse lasknud.




Põdra sammudes käis,
Triin

esmaspäev, 8. märts 2010

Kevadised loomajäljed metsas


Metsas on loomad kihevile aetud. Kõik tunnevad, et midagi põnevat, uut, kihevust tekitavat on õhus. Loomad jooksevad pulgad peas metsa ringi. Põnevaim elamus oli Sirtsi soos, kus kokku nägime põdra, metskitse, metssea, rebase, metsnugise, kärbi, halljänese, valgejänese, kopra, tedre, metsise jäljeradu. Lisaks siristasid meile puude ladvust tutttihane ja põhjatihane. Präänikuks vaatasime karu märgistatud puud ja värsket rähni sepikoda.

Rebase jäljerada



Teder on käinud edasi ja tagasi, edasi ja tagasi



Tedre junnihunnik ja jäljerida



Pääs koprakuhilasse, täna polnud pererahvas väljas käinud.Söögipoolist käisid hankimas läbi truubi teisel pool teed



Üraski emakäik


Metsise jäljerida



Metsi oli maiustanud männiokastega



Musträhni toiduotsing



Valgejänes

Metsas matkas,
Triin

esmaspäev, 8. veebruar 2010

Räätsad ja lumi

Nädalavahetus oli ohtra lume ja räätsadega. Jah, meil ikka on palju lund sel talvel :)

Alustasin juba reedel Lõuna- Eestist. Arulas Kuutsemäe läheduses oli põnev räätsadega sügavas lumes ringi kahlata. Kogesime omal nahal et kuplite otsa ronimine on vääääga vaevaline, eriti kui umbes 60 cm lumemüür vastas. Väga positiivne ja ennustamatu lõpuga oli 50 meetrine räätsajooks. Võitja avastas lõpetades, et on oma mõlemad räätsad kaotanud, ta eemaldati võistluselt.

Metskitse jälg vajub sügavale lumme


Aga järjest pimedamaks ja põnevamaks läks. Kohtasime oma teel laiutavat koprakuhilat, metsnugise ja rebase jäljeradu.

Metsnugise jäljerada

Pühapäeval Avaste soos, seal oli emhi lumekaardi järgi kõige paksem lumi. Ja oli ka, mina pole nii paksus lumes veel sumanud. Olles paarkümmend meetrit ees teed teinud, oli keel väga vesti peal. Tundus, et läks lumi läks aina paksemaks ja paksemaks. Sadas teist veel juurdegi.

Raivo tuli õilsa eesmärgiga matkale, et enne rannahooaja algust natuke väheneda, vatti sai ta küll, kui meile teed tegi!

Raja tegija


Matka lõpu osas liikusime metsa all, kus vähem lund. Kui imekerge oli seal käia.

Avaste soos on palju põtru ja kitsi. Sattusime umbes kümnele värskele põdra magamisasemele.

Värske põdra magamisase

Järgmine nädalavahetus laiade jahimeeste suuskadega rabasse ja merejääle !


Suusatamiseni,
Triin

pühapäev, 10. jaanuar 2010

Laukasoo lumeräätsamatk

Lahemaal oli eilse seisuga Eestis kõige rohkem lund, koguni 58 cm. No seda oli palju küll, kõik kohad olid lumised.  Ja säärane lumi paneb juba sumpama. Eriti kui ajad rada. Õnneks raba peal mingisugune kiht kandis, rääts vajus ainult 15 cm sügavusele.


Laukasoo lumised männid


Rabas nägime tetre lendamas, tema ööbimisauku lumes. Põdrajälgi oli ohtralt. Meist lendas mööda parv rasvatihaseid, nägime ka väikest kirjurähni. Lume peal saime jälile metssigadele, metskitsedele, metsnugisele, kärbi/nirgile, rebasele, hiirtele.

Ilm oli mõnusalt päikse paisteline. Kristallid sillerdasid õhus! Vinge matk oli.


Põdra jälg soos, põder liigub kergelt lumes, hätta jääb kui lume paksus üle 70 cm.


Matkamiseni,
Triin

laupäev, 2. jaanuar 2010

Loomajäljed metsas



Põdra jälg lumel


Läbi jõulud ja uus aasta sadas äkitsi taevast pähe. Koos selle hulluvalt paksu lumega. Vinge.

Olen ohtralt nüüd mööda metsi luusinud, silmad ja kõrvad lahti hoidnud. Väga vinged asjad on seal metsas.

Olen sattunud öisele sigade poole ära vooderdatud pesale, näinud orava, metsnugise, hiirte askeldusi lumel. Suurtest imetajatest on ärevust tekitanud metsseakarja vaokujuline jäljerada lumel, põtrade askeldused lumises metsas koos öisete magamisasemetega lumel, hundikari, kes on pikalt kibutanud kopraperet, huntide magamisasemed mahalangenud kuuse all.

Lindudest kakud, kes haaranud lumest hiiri, teder kelle jäljerida rabaservades ohtralt näha, koos öistemagamisasemete ja pabulatega.

Mine metsa !!



Huntide magamisase


Hundid kasutavad liikumiseks tihti kraavipõhjasid



Teder veetis siin öö


Metssead olid oma pesa kuuskedega vooderdanud


See must lärakas on kobras, kes maiustab kasega




Hundid piirasid kopraid




Triin

teisipäev, 9. juuni 2009

Rohunepp

Mai keskel püüti Rõude luhal Andrese ja Leho eestvedamisel võrkudega kinni 7 rohuneppi. Kõik osutusid isalindudeks. Kuus neist varustati saatjatega. Tahtsime teada, kus need linnud mängu vaheajal on.

Kui mina Rõude nepimajja jõudsin oli Monika juba kohal. Peale lühikest instruktaazi võisime luhale minna. Asusin otsima neppi nr 4 ehk siis Ainarsit.

Sain veidi aja pärast signaali, põnevus kasvas. Hiilisin vaikselt tugevama signaali poole. Tuli täpselt mängust. Monikale tundus asi kahtlane, olla ka eile samast kohast tulnud. Kahtlustas, et lind saatja seljast heitnud. Natuke nokitsemist ja leidsime saatja. Ainars oli sinna mõned oma suled külge jätnud.

Taas silmi rohust tõstes nägin, et vaatan kellegiga tõtt. Põdralehmaga. Jõllitasime üksteist, kuid siis ta kadus. Olnuks me luhal sügisel ajanuks põdralehm meid kindlasti pulliga sassi. Sarved olid meil ju vägevad.

Signaalid neppidelt 5 ja 6 ajasid meid hulluks. Kord oli olematu signaal siis jälle maksimaalne. Jätsime nad luhta.















































luhal käis
Triin