Eilne öö oli vinge. Tähed sirasid taevas ja vanakuu kükitas taeva serval. Oli vaikne, nii vaikne, et koerte haukumine oli 4 km kauguselt kuulda.
Olime öös, et kuulda hundi ulgumist. Peatusime kõrgema põndakuotsas- kaugelt kostus koera haukumist, sõtkas lendas vihinal üle, part prääksus eemal. Vaikus, milline vaikus! Kakud miks te ei laula, hundid miks te ei ulu?
Autosse ja edasi. Tee oli paras sopamülgas, muidugi jäime kinni. Ei edasi ei tagasi. Äkki märkas kolleeg seal samas auto juures värskeid hundijälgi. Huvitav kes- keda just hetk tagasi oli luuranud? Jäljed olid meid vaadanud, kuulanud, nuusutanud 60 m kauguselt.
Kuid auto oli mülkas.
Koju jõudsin sel ööl kell 3.
Kuulmiseni öös,
Triin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar