Kuvatud on postitused sildiga Alutaguse. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Alutaguse. Kuva kõik postitused

neljapäev, 1. juuni 2017

Alutaguse karuvarjes, taas

Kui kevadeti, sügiseti nüüd karuvarjes olnud, pole kaamerat teps mitte kaasa võtnud. Et kaamera pole teab mis suure londiga ja kvaliteetset pilti sealt ei saa. Sellise dokumendi foto möödu annab ära küll. Ning kui seal varjes olla koos klientidega, polegi tuju pildistada. Nähes seda tehnikat, mis kottidest välja tuleb :)

Vaatan nüüd karusid nähes hoopis teisi asju. Ehk siis karu platsil ja ma vaatan tema käitumist, kust suunast ta tuleb, kuhu suunda ta läheb. Kuidas ta platsil liigub, kui tihti kahele käpale tõuseb, kui tihti ninaga õhku veab, kuidas kährikud rebased selle isendi suhtes käituvad.

Ning muidugi kas sellel karul on mingeid spetsiifilisi tunnuseid. Kui vana ta umbes on, kas tal on nina,- näo peal arme, kas tal on heledaid laike kaela peal, mis värvi tal karvkate on? Kas ma olen seda karu juba näinud?

Igatahes põnev on ja oli. Nädala algusest jäi hommikul linti karupaarike. Karudel praegu pulmad.






Alutaguse raiesmike(!) vahelt,

Triin

laupäev, 31. juuli 2010

pühapäev, 27. juuni 2010

Suvine Alutaguse

Sel korral jäi jaanipäevane tõsisem šašlõkk söömata ja 24. juunil olin juba Alutagusel, et olla öö karuonnis ning ajada imetajate jälgi.

Ma polnud palju maad saanud sõitagi, kui keset teed ilutses suur karuhunnik. Karu oli maiustanud teravilja, maisi, putukatega- nende läikivad kitiinsed kattetiivad olid selgelt näha. Kahju, et pinnas oli sel kohal kruusane, jälgi polnud näha.



Muidugi nägin põdra, metskitse, metsea, hundi, kähriku jälgi. Ööseks läksin oma tavapäraseks saanud ööbimiskohta- väikse tiigi kaldale. Kohale jõudes lendas minema sookure paar. Sättisin telgi püsti ja hetke pärast magasin.

Hommikul vaatasin liivastel tiigi kallastel ringi. Märkasin värskeid ilvese jälgi. Otse oma telgi kõrval. Kas loom oli mind öösel uudistamas käinud?

Ilvese jalajälg

Suurt tähelepanu pöörasin sel korral orhideedele ja liblikatele. Koos Tobi määrasime kahkjaspunase- sörmkäpa, kauni kuldkinga, ööviiuli; liblikatest nägime pääsusaba ( Swallowtail), põualiblikas (Black veined beauty), päevapaabusilm ( Peacock Butterfly), väikelumik (White Admiral), koerliblikas (Small Tortoiseshell ). Väga lahe leid oli Wood tiger.

Wood tiger (Parasemia plantaginis)

Poplar Admiral (Limenitis populi)



Liblikateni,
Triin

teisipäev, 15. juuni 2010

Alutaguse lendorav

Olime terve päeva mööda metsi käinud. Otsisime märke lendorvast, talle sobivaid elupaiku ja väljaheiteid haabadelt. Ilm meid ei soosinud, alati kui metsa läksime hakkas vihma sadama. Ning kui sadu ei olnud, olid sääsed, umbes mustmiljon.

Kui hakkas pimedaks minema võttis Uudo oma saatja ja me läksime Daisyt otsima. Daisy on emane lendorav, kes liigub ringi kaelusega. Seadsime end selili maha ja ootasime.

Udune pilt lendorava junnidest, suuruselt sarnane hiire omaga, värvus kollakas- pruunikas.

Ega saanud kaua oodatagi. Umbes 3 minuti pärast nägin, kiiret vilksatust, kui keegi maandus meie ees olevale puule. Algul arvasin, et musträstas ehk. Kuid ei, siis nägin puu peal lendoravat! Nägin ta suuri silmi ja kohevat saba. Ta seisis seal haaval pea alaspidi ja lasi oma kiire pilgu meist üle. Siis laskus allapoole ja vupsas oma pessa.

Kokku kesti see kõik umbes 10 sekundit. Vähe, kuid seda väärtuslikum oli vaatlus!

Alutaguselt,
Triin

kolmapäev, 2. juuni 2010

Pisiimetajate püüdmine

Olin viimased neli päeva taas Alutagusel. Tegevust jagus hulgi.

Öösorr metsateel

Kohmitsesime karuonnis; kuulasin ja vaatlesin linde- selle korral vingeim vaatlus oli öösorr ja punaselg-õgija, kellest esimene lasi end pikalt vaadelda ja filmida. Alati on mul tõsiselt heameel näha ka soo-loorkulli isalindu, taas väga lahe vaatlus.

Pruunkaru

Nagu ikka ajasin suurkiskjate jälgi. Saak oli hea- värsked pruunkaru jäljed ja hunnikud, hundi vanemad jäljed, kuid 12 cm suurused (!) ; "ilvese rist" ei jäänud seegi kord ilma ilvese ega kähriku jälgedest. Muidugi leidsin ka metssea, metskitse, põdra ja mägra jälgi.

Hundi jalajälg

Põnevaid tegevus oli sel korral pisiimetajate jaoks lõksude väljapanemine ja hiljem nende läbikäimine ja kontrollimine.

Pruunkaru hunnik

Lõksud panin Geraldi juhendite järgi erinevatesse elupaikadesse. Niidule, metsa alla, okaspuu metsa, lehtmetsa. Lõkse oli mul kolme erinevat tüüpi: Uudo käest olime saanud plekist suured lõksud, mis polnud ühekordsed ja kuhu mahtunuks rohkelt pisiimetajaid. Rein ostis ühekordsed lõksud st. kui üks hiir lõksu läks ja toitu maitses langes lõks kinni. Sama tüüpi oli ka Geraldi omad.


Pisiimetaja lõks

Panin lõksud umbes kella 7 ks  õhtul välja. Andsin pisiimetajatele aega kolm tundi. Just see olevat karihiirte jaoks kriitiline aeg nende kiire seedimine ei pea pikemat aega söögita vastu.


Kaunis kuldking

Kontrollretke tehes avastasin esimesest lõksust suure nälkja. Lõks polnud kinni langenud :) Õnneks ei jäänud see mu ainukeseks saagiks- üks karihiir oli ka lõksus jäänud. Lasin  ta peale pikemat uurimist vabadusse.

Hommikune saak oli vilets. Kaks nälkjat ja mitte ühtegi hiirt või karihiirt. Kuid super leid oli õitsev kuldking, mida ma ööhämaruses polnudki näinud! Imetlesin taime jupp aega.





Järgmine päev oli põnev  koos Reinu, Berdi ja Geraldiga liblikaid ja kiile taga ajada!


Pisiimetajateni,
Triin

esmaspäev, 24. mai 2010

Jalgrattaga karu jälil

Oma seekordse Alutaguse loodusvaatluse tegin rattaga. Koos minuga alustasid ka sääsed. Õnneks sain vähe pureda, kuid seda hullem oli, kui suvatsesin seisma jääda, et mingit jälge uurida või lendavaid linde vaadelda.


Sõitsin Sirtsi raba ümbruses, kuna oli kuiv oli jälgi märgata vaid liiva peal või poristes kohtades. Vanemad jäljed olid savis veel praegugi hästi nähtavad. Nägin värskeid hundi ja ilvese jälgi, muidugi kähriku, metssea, metskitse,ja põdra jälgi ning verivärskeid karu jälgi.

Ilves

Kõigest ka lähemalt. Esimesena nägin mäkra, kui päike oli veel kõrgel, askeldamas mändide all. Vinge oli seda natuke trullakat looma jälgida. Kui mäger oli oma teed läinud, läksin vaatama, mis seal mändide all huvitavat oli. Loom oli kraapinud väikseid auke maasse, ilmselt otsinud putukaid. Vaatlus on lahe, minu teine mägra vaatlus!


Mägra toitumisjäljed


Sookurg

Jupike edasi sõites, nägin eemal emist koos põrsastega mööda metsateed jooksmas. Aeg- ajalt kadusid nad silmapiirilt- tee oli künklik. Järgmise künka tagant ülesse sõites olin emisele ja põrsastele liiga lähedale sattunud. Emis võttis väga ähvardava poosi ja ründas. Sai meetrid viis minu poole kimada, kui pidasin paremaks kõvasti kiljatada. Sellest piisas, emis pani metsa, mina teisele poole. Põlved värisesid veel jupp aega.

Kährikkoer

Pimedamaks läks ja sääski jäi vähemaks. Kui olin just jõudmas auto juurde tagasi, nägin tumedat kogu metsateel. Esialgu arvasin, et mõni „Vereta Jahi „ fotograaf. Pidurite kriuksudes jäin seisma. Kohmitsesin veel oma binoklit otsida. 

Binoklis oli karu, kõndis mööda metsarada minust 150- 200 m kaugusel. Vahtisin teda jupp aega. Istusin siis ratta selga ja sõitsin edasi, karu  kõndis endiselt metsateel. Mind ei pannud karu üldse tähele. Keeras mingil hetkel lihtsalt metsavahele. Mudane koht jäädvustas verivärske jalajälje laiusega 14 cm.

"Soe" karujälg 

Järgmisel hommikul kohtasin ses üllatavas kohas Jarekit. 
Hommikul kell pool seitse!?


Alutaguseni,
Triin



reede, 30. aprill 2010

NaTourEsti vaatlusonn valmis


Alutaguse metsade vahel, Euroopa parimas suurkiskja piirkonnas, on valmis saanud pruunkaru vaatlusonn. Onn nimeks küll pruunkaru vaatlusonn, kuid märgid ja jäljed viitavad sellele, et platsilt astub läbi ka hunt ja ilves, rebasest, nugisest rääkimata. 
Onnis ruumi 8 -le inimesele. Onnis narid ja kuivkäimla. 



Karuvaatluseni,
Triin