Panime Riikoga Teravmägedele.
Sõitsime taksoga lennujaama, sealt Oslosse ja sealt teise lennuga Longyearbyenisse, mis on Teravmägede suurim asula.
Et ei unustaks märkida, Riikol 7 suve nähtud ja selle reisi lennuotsad temal elu esimesed. Oh, seda elevust, kilkeid ja naeru, kui lennuk hakkas liikuma ja lendu tõusis! Maapeal eelnes sellele natuke hirmu, et ega me ju alla ei kuku ja juba lennukis olles vist oma paarkümmend korda aknakatte üless-alla vuramine ja sama palju kordi klapp-laua alla ja üless asendisse liigutamine. Naabrid olid hullumas.
Sooh, kohal.
Arvasin, et arktiline õhk virutab meid pikali või vähemalt mõjub väga väga värskendavalt aga ei. Täitsa mõnus hea jahe õhk koos mõnusa tuulega. Mütsid kindad otsisime muidugi välja.
Väljas oli suur valge, kell oli 01:30 öösel- polaarpäev ju. Rannas nägin kohe lindude sagimist ja ka selle põhjust- polaarrebane silkas mööda rannariba.
4 km sõitu asula keskele, majutusse ja magama.
Hommik vinnas meid välja hilja, läksime hommikusöögi järgi. Riiko ragistas mingeid pruune palle koos piimaga, mina pudrulaadset asja rosinate ja meega. Väga maitsev oli.
Kui toredad värvilised majad! Ja ei maitsev õhk.
Kolasime ringi ja bookisime järgmiseks päevaks paadituuri Pyramididesse, mis on/oli venelaste kaevanduslinn.
Svalbard muuseum ( muusjoom) oli asjalik, sai hea ülevaate Teravmägede loodusest, ajaloost, geoloogiast. Head väljapanekud ja huvitav ka väikestele inimestele.
Paadituurist, et kui soovitatakse tablakas merehaiguse vastu võtta, ei tasu võtta. Ma võtsin mõlema otsa korral, jube paha mõlemal korral. Riiko sinna minnes ei võtnud tal oli ok aga tagasi tulles tablakat võttes söötis kalu.
Kuid oma reisi highlighti nägin ära- kuninghaha isalinnu :)
Meie toredam tuur oli tundras koertega, vahtisime taimi, linde ja giid patras Teravmägedest. Tundra on praegu jube märg, muidugi me jalad ujusid ja paras jahe hakkas. Seda mõnusam oli hiljem elava lõkkega hütis end tulepaistel soojendada, teed luristada ja imehead lõunat süüa. Me sulasime.
Longyearbyenis veedetud päevade jooksul kolasime veel kaevanduses 2b, teine tore koht oli linnumaja, samuti kirik ja kohaliku kooli mänguplats.
Mõtlen, et kui tagasi tulla siis kindlasti talvel, kui on lumi ja kui on külm ja pime ja tuuline.
Triin
Sõitsime taksoga lennujaama, sealt Oslosse ja sealt teise lennuga Longyearbyenisse, mis on Teravmägede suurim asula.
Et ei unustaks märkida, Riikol 7 suve nähtud ja selle reisi lennuotsad temal elu esimesed. Oh, seda elevust, kilkeid ja naeru, kui lennuk hakkas liikuma ja lendu tõusis! Maapeal eelnes sellele natuke hirmu, et ega me ju alla ei kuku ja juba lennukis olles vist oma paarkümmend korda aknakatte üless-alla vuramine ja sama palju kordi klapp-laua alla ja üless asendisse liigutamine. Naabrid olid hullumas.
 |
| Tükike suvist Longyearbyenit |
Sooh, kohal.
Arvasin, et arktiline õhk virutab meid pikali või vähemalt mõjub väga väga värskendavalt aga ei. Täitsa mõnus hea jahe õhk koos mõnusa tuulega. Mütsid kindad otsisime muidugi välja.
Väljas oli suur valge, kell oli 01:30 öösel- polaarpäev ju. Rannas nägin kohe lindude sagimist ja ka selle põhjust- polaarrebane silkas mööda rannariba.
 |
| Kindlalt Lenini selja taga |
4 km sõitu asula keskele, majutusse ja magama.
Hommik vinnas meid välja hilja, läksime hommikusöögi järgi. Riiko ragistas mingeid pruune palle koos piimaga, mina pudrulaadset asja rosinate ja meega. Väga maitsev oli.
Kui toredad värvilised majad! Ja ei maitsev õhk.
 |
| Liustik Pyramideni lähistel |
Kolasime ringi ja bookisime järgmiseks päevaks paadituuri Pyramididesse, mis on/oli venelaste kaevanduslinn.
Svalbard muuseum ( muusjoom) oli asjalik, sai hea ülevaate Teravmägede loodusest, ajaloost, geoloogiast. Head väljapanekud ja huvitav ka väikestele inimestele.
Paadituurist, et kui soovitatakse tablakas merehaiguse vastu võtta, ei tasu võtta. Ma võtsin mõlema otsa korral, jube paha mõlemal korral. Riiko sinna minnes ei võtnud tal oli ok aga tagasi tulles tablakat võttes söötis kalu.
Kuid oma reisi highlighti nägin ära- kuninghaha isalinnu :)
Meie toredam tuur oli tundras koertega, vahtisime taimi, linde ja giid patras Teravmägedest. Tundra on praegu jube märg, muidugi me jalad ujusid ja paras jahe hakkas. Seda mõnusam oli hiljem elava lõkkega hütis end tulepaistel soojendada, teed luristada ja imehead lõunat süüa. Me sulasime.
 |
| Koerad ja tundra |
Longyearbyenis veedetud päevade jooksul kolasime veel kaevanduses 2b, teine tore koht oli linnumaja, samuti kirik ja kohaliku kooli mänguplats.
Mõtlen, et kui tagasi tulla siis kindlasti talvel, kui on lumi ja kui on külm ja pime ja tuuline.
Triin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar