pühapäev, 30. juuli 2017

Veealune maailm, Äntu järved

Esmane tõuge tuli Raimolt, kes viis meid kiir- visiidile Äntu Valgejärve kaldale. Tanel kalpsas sinna värskendavatesse voogudesse kohe ka sisse. Vesi oli karge, toitub ju järv enamasti allikatest ja on maru hea nähtavusega.

Vette. Pilt Tanel


Järv ja tema maailm ei andnud rahu.

Reedel panime kama kokku ja rongile. Üks rattakott oli ainult snorgeldamisvarustust täis, teise pidi mahtuma köök, toit, riided ja magamisvarustus. Lestad tõmbasime kummidega pakikale.

Veealune elu. Pilt Tanel


Kilsi peatuses veeresime rongist maha ja suund Äntusse, sõitu pidi tulema ca 8 km. 8 km hiljem olime Äntu Sinijärve kaldal. Mustikad ümberringi ja mets ja järved.

Äntu Valgejärv


Sauhh vette. Ohh kui hea, jahe kaldal hakkas ülikonnaga jube palav. Päike tegi veealuseid mustreid. Kalda ääres oli kalad, kullesed ja veealune taimestik, vette langenud puud ja oksad.

Veealune elu. Pilt: Tanel


Öise snorgeldamise ajal nägime vähke ringi luuramas ja magavaid kalasid, kes meie mulistamise peale lillegi ei liigutanud. Öösel oli põnev ja natuke hirmus ka. Mul tuli meelde, kuidas Janek kunagi oma Äntu sukeldumisest rääkis, et oli pimedus ja kui ta pinnale tuli siis nägi järve teises sopis kaaslase lambi valgusvihku ja peegeldust veepiiril ja puudel. Meeleolu oli seal öös vinge.

Rohelise järve purre. Ühtlasi ka meie köök. Pilt: Tanel

Hommikul Roheline järv. See oli väike järv ja suhteliselt madal, sügavaim koht 3,3 m. Vee-elukad ilusti näha- vähid ja kalad. Väga mõnus oli seal sulistada.

Taimestiku vahel. 


Kuid lõpuks hakkas siiski jahe. Kaldale ja supp kerre, see sulatas mõnusalt ülesse. Soojendamis pausi sobis hästi topsike mustikaid korjata.

Pilt: Tanel

Rong võttis meid sel korral Tamsalust peale ja enne Tallinnat välja ei sülitanud.

Tagasi tuleme kindlasti.


Triin

1 kommentaar: