Suusamatk Hiiumaa laidudel

Jah, nüüd olen suusamatkadesse täiesti ära armunud. Aga ainult neisse, mis merejääl teha saab, metsas ja rabas on lumi nii paks ja kohev, et seal suusatamine suisa piin. Merejääl aga lund ainult 10- 15 cm ja väga mõnus laiult laiule kulgeda. Visu Hunt nimelise suusaga- laius 10,8 cm ja pikkus 170 cm, sai väga edukalt hakkama. Tuul oli lume laidude servadesse või vaaludesse puhunud.

Suusad panime lumele Sarve poolsaare otsas. Ivo tassis varustus seljas, minul oli raskemad asjad kelgul ja nipet- näpet seljakotis, Bert sai viimasel hetkel Mattiaselt tema punase kelgu ja ladus sinna oma varustust.

Kõrgelaiu Ivo

Merel oli mõnus suusatada, 2 tundi ja me olime Hanikatsil. Jätsime oma pambud sinna, et hiljem tagasi tulla ja Hanikatsi majas ööbida. Kihutasime edasi Kõrgelaiule. Ah, mis tore oli suusatada! Ilm oli vinge, päike siras ja Bert ning Ivo arutasid, kes on kolm Eesti kõige kuulsamat inimest selgus, et Ruhnu Karu, Vändra Aveli ja meie Ivo, ehk siis Kõrgelaiu Ivo. Ma lisasin veel ühe nime- Kapoti Kalle.

Natuke kevade hõngu

Kõrgelaid uppus lumme, tükk tegu oli et rada metsast üles leida. Laagriplatsil oli rebane patseerinud ning lõkkeplatsil rinnuni lumi. Lambad alles, hein söödud. Kohe varsti saavad heina lisa.

Hanikatsi majas öö. Järgmine hommik ja päev oli tore tuisk. Nähtavus 400 m. Viimsed 500 m suusatasime metsateel. Juba paistiski auto.

Tuiskas. Kusagil Sarve ja Hanikatsi vahel

Näeme merejääl suusamatkal,
Triin