Suuskadega merel- Kesselaiule

Pühapäev tervitas sooja ja naeratava päikesega. Meil oli plaanis suusamatk Kessulaiule. Suuskadeks olid Visu Hunt nimelised suusad, olid 10,8 cm laiad ja 170 cm pikad. Klamber oli trossiga eest pingutatav, pealt sai rihmaga veel pingutada. Suusasidemed sobisid täiesti tavalisele matkasaapale. 

Matka alustasime tuulikute alt, kust oli Kessulaiule 4 km. 

Meiega koos startis laiule ka kolm bussitäit omnibussilisi. Nad kasutasid laiule minekuks Urmase sisseaetud teed. Urmas ja Elsa on Kessulaiu ainsad püsielanikud. Igaljuhul oli kogu merejää omnibussilisi täis ja kui esimene ots oli juba laiul oli osa inimestest veel mandril.

Merejääl oli väga mõnus suusatada, suusad ei kadunud lume sisse ja tempot sai paraja hoida. Kohati oli märjemaid kohti, kus jääpragude vahelt oli jää peale vett valgunud. Ilm oli vinge, päike soojendas, oli parajalt väike tuul ja vinge valge avarus! Eemal kühveldasid Muhu ja Virtsu vahel praamid. 

Supipeatuse tegime vana karjamõisa külje all. Olime justkui kuskil suusakuurordis, päike sillerdas, kõikjal oli ohtralt lund ja jope võis seljast võtta. 

Uudistasime karjamõisa ja liikusime panga poole edasi. Koidula nägu oli näha, kuid pisut lumine. Merel oli hea kerge liikuda võrreldes saarega, kus lund oli ohtralt. Tegime veel tiiru vanas külas ja siis hakkasime mandri poole tagasi hoidma. 

Tagasi jõudsime, kui meie seljataga oranž päike merre vajus. Läbisime sel päeval 16 km. See matk jääb meelde!

Matkamiseni,

Triin