kolmapäev, 2. juuni 2010

Pisiimetajate püüdmine

Olin viimased neli päeva taas Alutagusel. Tegevust jagus hulgi.

Öösorr metsateel

Kohmitsesime karuonnis; kuulasin ja vaatlesin linde- selle korral vingeim vaatlus oli öösorr ja punaselg-õgija, kellest esimene lasi end pikalt vaadelda ja filmida. Alati on mul tõsiselt heameel näha ka soo-loorkulli isalindu, taas väga lahe vaatlus.

Pruunkaru

Nagu ikka ajasin suurkiskjate jälgi. Saak oli hea- värsked pruunkaru jäljed ja hunnikud, hundi vanemad jäljed, kuid 12 cm suurused (!) ; "ilvese rist" ei jäänud seegi kord ilma ilvese ega kähriku jälgedest. Muidugi leidsin ka metssea, metskitse, põdra ja mägra jälgi.

Hundi jalajälg

Põnevaid tegevus oli sel korral pisiimetajate jaoks lõksude väljapanemine ja hiljem nende läbikäimine ja kontrollimine.

Pruunkaru hunnik

Lõksud panin Geraldi juhendite järgi erinevatesse elupaikadesse. Niidule, metsa alla, okaspuu metsa, lehtmetsa. Lõkse oli mul kolme erinevat tüüpi: Uudo käest olime saanud plekist suured lõksud, mis polnud ühekordsed ja kuhu mahtunuks rohkelt pisiimetajaid. Rein ostis ühekordsed lõksud st. kui üks hiir lõksu läks ja toitu maitses langes lõks kinni. Sama tüüpi oli ka Geraldi omad.


Pisiimetaja lõks

Panin lõksud umbes kella 7 ks  õhtul välja. Andsin pisiimetajatele aega kolm tundi. Just see olevat karihiirte jaoks kriitiline aeg nende kiire seedimine ei pea pikemat aega söögita vastu.


Kaunis kuldking

Kontrollretke tehes avastasin esimesest lõksust suure nälkja. Lõks polnud kinni langenud :) Õnneks ei jäänud see mu ainukeseks saagiks- üks karihiir oli ka lõksus jäänud. Lasin  ta peale pikemat uurimist vabadusse.

Hommikune saak oli vilets. Kaks nälkjat ja mitte ühtegi hiirt või karihiirt. Kuid super leid oli õitsev kuldking, mida ma ööhämaruses polnudki näinud! Imetlesin taime jupp aega.





Järgmine päev oli põnev  koos Reinu, Berdi ja Geraldiga liblikaid ja kiile taga ajada!


Pisiimetajateni,
Triin

esmaspäev, 24. mai 2010

Jalgrattaga karu jälil

Oma seekordse Alutaguse loodusvaatluse tegin rattaga. Koos minuga alustasid ka sääsed. Õnneks sain vähe pureda, kuid seda hullem oli, kui suvatsesin seisma jääda, et mingit jälge uurida või lendavaid linde vaadelda.


Sõitsin Sirtsi raba ümbruses, kuna oli kuiv oli jälgi märgata vaid liiva peal või poristes kohtades. Vanemad jäljed olid savis veel praegugi hästi nähtavad. Nägin värskeid hundi ja ilvese jälgi, muidugi kähriku, metssea, metskitse,ja põdra jälgi ning verivärskeid karu jälgi.

Ilves

Kõigest ka lähemalt. Esimesena nägin mäkra, kui päike oli veel kõrgel, askeldamas mändide all. Vinge oli seda natuke trullakat looma jälgida. Kui mäger oli oma teed läinud, läksin vaatama, mis seal mändide all huvitavat oli. Loom oli kraapinud väikseid auke maasse, ilmselt otsinud putukaid. Vaatlus on lahe, minu teine mägra vaatlus!


Mägra toitumisjäljed


Sookurg

Jupike edasi sõites, nägin eemal emist koos põrsastega mööda metsateed jooksmas. Aeg- ajalt kadusid nad silmapiirilt- tee oli künklik. Järgmise künka tagant ülesse sõites olin emisele ja põrsastele liiga lähedale sattunud. Emis võttis väga ähvardava poosi ja ründas. Sai meetrid viis minu poole kimada, kui pidasin paremaks kõvasti kiljatada. Sellest piisas, emis pani metsa, mina teisele poole. Põlved värisesid veel jupp aega.

Kährikkoer

Pimedamaks läks ja sääski jäi vähemaks. Kui olin just jõudmas auto juurde tagasi, nägin tumedat kogu metsateel. Esialgu arvasin, et mõni „Vereta Jahi „ fotograaf. Pidurite kriuksudes jäin seisma. Kohmitsesin veel oma binoklit otsida. 

Binoklis oli karu, kõndis mööda metsarada minust 150- 200 m kaugusel. Vahtisin teda jupp aega. Istusin siis ratta selga ja sõitsin edasi, karu  kõndis endiselt metsateel. Mind ei pannud karu üldse tähele. Keeras mingil hetkel lihtsalt metsavahele. Mudane koht jäädvustas verivärske jalajälje laiusega 14 cm.

"Soe" karujälg 

Järgmisel hommikul kohtasin ses üllatavas kohas Jarekit. 
Hommikul kell pool seitse!?


Alutaguseni,
Triin



esmaspäev, 17. mai 2010

Lilled ja linnud

Kolm päeva koos arvukate lindude ja vähem arvukate lilledega. Sain oma listi kaks uut lindu- punakael lagle ja meritülli. 

Üks kolmest metskurvitsa poegadest, kes kükitasid keset teed kohas, kus nende ema alla oli aetud.

Kevadine seahernes

Kassikäpp

Hommikune linnuvaatlus

Kurvitsad..


Triin

neljapäev, 13. mai 2010

Aeru ja kajakiga Soodla jõel

Sain eile üle pika talve taas aeru taha. Vinge oli. Aerutamine on ja jääb! 

Foto: Ivo

Aerutamiseni,
Triin

teisipäev, 11. mai 2010

Esikaane foto


Muidugi oli Timo see, kes mul emadepäeva hommikul rõõmsalt vadistades helistas ja teatas, et ma olla uue aerutamis ajakirja KanuuKajak esikaanel. Ma pidevat vaid www.kajak.ee  lehele minema ja sealt vaatama. 
Kui ma siis ka elevaks läksin ja küsisin kas tõesti olen seal esikaanel, selgitas Timo, et umbes 90 % olen see mina. Rainbows istumas. 

Ema kuuldes mu kõnet, sattus vaimustusse, et tema tütar ajakirja esikaanel. Ta teatas kõigile sugulastele, tuttavatele, et need peavad ajakirja ostma ja et tema võsuke on esikaane fotol. Minu VÕIB- OLLA st ei teinud ta kuulmagi.


Uus aerutamise ajakiri 


Triin

pühapäev, 9. mai 2010

Karu tuli kell üks päeval

Loodus vahest üllatab. Ma ei uskunud omi silmi, kui vaatasin Ahto saadetud Alutaguse rajakaamera pilti.
Pilt oli tehtud karust päise päeva ajal, kell üks! Kummaline oli näha, et selline loom, kes kardab inimesi nii väga ja läheb liikvele tavaliselt vaid õhtul hilja või hommikul väga vara, tuli platsile päeval.

Pildil noor emakaru


Pilt on tehtud Alutagusel, Natouresti karuvarjest 30 m kaugusel.

Alutaguseni,
Triin

reede, 7. mai 2010

Rajakaamera ja karu

Natouresti Alutaguse rajakaamera jäädvustas esimese karu sel aastal. Noor emakaru  jäi kaamerasse 3 nda mai varahommikul kell 5:37. Järgmisel päeval oli karu platsis juba kell 19:09.

Noor, kolme aastane emakaru


Eriti vingelt vedas Benil ja Philil, kes nägid karu varjest 5 m kaugusel. Nägid noort emakaru ja isakaru. Kuna karudel pulmad tulemas, käib isakaru emakarul järgi, oodates sobivat hetke paaritumiseks. Philli tehtud videost tundsime ära tuttava isakaru eelmisest aastast. Isase jalajälgi leidsime metsateel, jälje laius 17 cm. Emase karu jälje laius jääb vahemikku 11-13 cm.

karu esikäpajälg


Tõeliselt vinge on sõita Alutaguse metsade vahel, näha tetri, metsiseid, kuulda laanepüü vilet, händkakke, karvasjalg- kakke, põristavaid mustirähne, valgeselg- kirjurähne. Otsida ilvese, hundi ja karujälgi.
Rikkus missugune!

Ben on BBC Wildlife ajakirjanik, kellele meie maa loodus väga sügava mulje jättis. Varsti on ajakirjas Eesti kohta artiklit oodata. Phil on " mammal twitcher" näinud 522 erinevat inetajat. Tema nägi Eestis esimest korda kährikut ja lendoravat.

Alutaguseni,
Triin