Nagu meil peagu juba traditsiooniks on saanud, oleme korra talve jooksul ikka suuskadega Hiiumaa laidudele sattunud. Sel korral alustasime matka Rohukülast suunaga Kõrgelaid- Hanikatsi. Hanikatsi majas plaanisime veeta öö, et siis järgmine päev Heltermaale suusatada ja sealt praamiga mandrile sõita.
Esimene ots Rohuküla - Kõrgelaid tuli ca. 25 km. Suusapilti ilmestasid paar umbes 40 cm jääpragu, mõned miniatuursed rüsimoodi kuhjakesed, kuid enamasti " huvitav liiv ja tühi väli". Ning nagu merel ikka, sõidad ja sõidad laiu suunas, kuid see ei taha ega taha lähemale tulla.
Suusavalik oli meil nõnda, et Joonas ja Eveli otsustasid matkasuusade kasuks ja Mariell, mina ja Sixten olime murdmaa suuskadega. Viimastega sõitmine osutus kiiremaks, kuna päris edukalt sai uisku sõita.
Väga jäin rahule kott kelgul valikuga. Kordades lihtsam ikka, kui seda rasket kotti seljas vedada.
Jääl oli lund ja sulanud vesiseid laike. Lumi nagu merel ikka kõva ja vaalu puhutud.
Kõrgelaiul proovisime lambaid lugeda ja veidi puhata. 25 km ikka matkavarustusega maha kimada on tiba palju. Nüüd jäi 4 km Hanikasse.
Hanika äärne jää oli poole põlve kõrguse vee all. Eveli sai esimesena jalad märjaks, Joonas võttis kohe saapad jalast ja kimas ca 30 m paljajalu läbi külma vee saarele. Meie suusatasime natuke kaugemale, et kuivemat kallast otsida, kuid ei kedagi, samuti jalad märjad.
Õhtul olime kõik küdeva priidi juures ja kuivatasime omi suusasaapaid. Kaasas olid muidugi ka kuivad matkasaapad.
Hommikul oli piimjas paks udu. Meil õnnestus Kaevatsi ja Heinlaiu vahelt ilma neid nägemata mööda minna. Ainsa elusolendina kohtasime jääle eksinud mügri.
Merel on mõnus,
Triin
Esimene ots Rohuküla - Kõrgelaid tuli ca. 25 km. Suusapilti ilmestasid paar umbes 40 cm jääpragu, mõned miniatuursed rüsimoodi kuhjakesed, kuid enamasti " huvitav liiv ja tühi väli". Ning nagu merel ikka, sõidad ja sõidad laiu suunas, kuid see ei taha ega taha lähemale tulla.
 |
| Märgadest lompidest oli kasulikum mööda suusatada. |
Suusavalik oli meil nõnda, et Joonas ja Eveli otsustasid matkasuusade kasuks ja Mariell, mina ja Sixten olime murdmaa suuskadega. Viimastega sõitmine osutus kiiremaks, kuna päris edukalt sai uisku sõita.
Väga jäin rahule kott kelgul valikuga. Kordades lihtsam ikka, kui seda rasket kotti seljas vedada.
Jääl oli lund ja sulanud vesiseid laike. Lumi nagu merel ikka kõva ja vaalu puhutud.
Kõrgelaiul proovisime lambaid lugeda ja veidi puhata. 25 km ikka matkavarustusega maha kimada on tiba palju. Nüüd jäi 4 km Hanikasse.
 |
| Hanikalt kõvale jääle tulek, paljajalu. Peale 30 m läbimist olid jalad kui puutükid ja valu oli kohutav. |
Hanika äärne jää oli poole põlve kõrguse vee all. Eveli sai esimesena jalad märjaks, Joonas võttis kohe saapad jalast ja kimas ca 30 m paljajalu läbi külma vee saarele. Meie suusatasime natuke kaugemale, et kuivemat kallast otsida, kuid ei kedagi, samuti jalad märjad.
Õhtul olime kõik küdeva priidi juures ja kuivatasime omi suusasaapaid. Kaasas olid muidugi ka kuivad matkasaapad.
 |
| Pliidi manu. |
Hommikul oli piimjas paks udu. Meil õnnestus Kaevatsi ja Heinlaiu vahelt ilma neid nägemata mööda minna. Ainsa elusolendina kohtasime jääle eksinud mügri.
Merel on mõnus,
Triin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar