Lumeonni ehitamise ja seal magamise plaan oli meil juba Vabariigi aastapäeval Hanikatsis, kuid siis oli meil jaks parasjagu otsas ja ega lundki priisata olnud. Õnneks saime plaani ellu viia mandril.
Onni ehitasime Lihula raba lõuna poolsesse otsa, seal oli üli vinge rabasaar. Ilmselt oli see varasemalt olnud puisniit ja mõned lagedamad lapid heinamaad. Maastik vahetus vanade tammede ja kadakatega.
Just ühel sellisel heinamaa nurgal otsustasime onni püsti lüüa. Hoidsime lääne poolsesse nurka, et hommikupäike tõustes kohe meid soojendama hakkaks.
Hakkasime lund ühte kuhja kühveldama. Kuna oli kuskil 5- 6 C miinust oli lumi kõva ja tükkis. Tööjaotus kujunes, et mina trampisin lund lapikuks ja Sixten viskas uusi tükke peale. Kühveldasime kuskil paar tundi siis lasime hunnikul taheneda, sõime hilise lõuna, tegime matka raba serva ja tagasi tulles hakkasime lumekoobast õõnestama. Enne toppisime ta siilina ca 30 cm pikkuseid roikaid täis, et me õõnestades liig hoogu ei läheks.
Koobas sai valmis- laest tulid roikaotsad vastu, kuid pikkust polnudki meil nii palju vaja kaevata, et roikad näha. Laadisin omale hea hunniku kuuseoksi tavalise thermaresti alla. Sixtenil oli õhkmadrats, sinna alla ta kuuseoksi ei pannud.
Kui päike alla vajus läks kohe tuntavalt külemaks. Õnneks lõke soojendas. Ma soojendasin end ka puid saagides. Hiljem saagisin veel hunniku kuumapoti aluseid. Nüüd lõhnab kodu mõnus vaiguselt.
Temperatuur kimar alla - 15 C peale. Kuulsime kuidas puud eemal paukusid- ilmselt soojenesid nad päeval päiksekäes ülesse ja nüüd ei jahtunud piisavalt kiiresti ja tekkisid pinged.
Pugesime kuuti. Sixten sättis sinna juba varem küünlad põlema. Mõnus soe oli -0 C. Ukse ette toppisime seljakotid. Mhh, kahjuks oli soojust lühidalt, peagi kukkus temp sees -5 C peale.
Magada sain vahelduva eduga. Külm pressis ligi just maapinnalt. Järgmine kord peab kuuseokste kihi palju paksema panema.
Hommikul soojendas meid päike ja lõke.
Mugisime lõkke soojasid võileibu juustuga ja luristasime kuuma teed.
See oli ilus hommik!
Triin
Onni ehitasime Lihula raba lõuna poolsesse otsa, seal oli üli vinge rabasaar. Ilmselt oli see varasemalt olnud puisniit ja mõned lagedamad lapid heinamaad. Maastik vahetus vanade tammede ja kadakatega.
Just ühel sellisel heinamaa nurgal otsustasime onni püsti lüüa. Hoidsime lääne poolsesse nurka, et hommikupäike tõustes kohe meid soojendama hakkaks.
Mitte räätsahüpped vaid tõsine lume laiaks löömine ja kinni tampimine |
Lumeonnis, eemalt kumab küünla valgus |
Kui päike alla vajus läks kohe tuntavalt külemaks. Õnneks lõke soojendas. Ma soojendasin end ka puid saagides. Hiljem saagisin veel hunniku kuumapoti aluseid. Nüüd lõhnab kodu mõnus vaiguselt.
Temperatuur kimar alla - 15 C peale. Kuulsime kuidas puud eemal paukusid- ilmselt soojenesid nad päeval päiksekäes ülesse ja nüüd ei jahtunud piisavalt kiiresti ja tekkisid pinged.
Pugesime kuuti. Sixten sättis sinna juba varem küünlad põlema. Mõnus soe oli -0 C. Ukse ette toppisime seljakotid. Mhh, kahjuks oli soojust lühidalt, peagi kukkus temp sees -5 C peale.
Onni suu ja lõke |
Hommikul soojendas meid päike ja lõke.
Mugisime lõkke soojasid võileibu juustuga ja luristasime kuuma teed.
Hommikune päike |
Triin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar