Monika juhendamisel läksime metsa, et leida laanerähn. Lumi oli poolde põlve, metsas polnud kerge kahlata. Ilm polnd meile soodne. Oli niiske, udune ja jahe. Siin seal piiksusid tihased, rähnid puha vaikselt. Varsti kuulsime laanerähni, hiilisime veidi tagasi, ootasime.., luurasime.., kuid rähn oli nagu õhku haihtunud. Eemal kilkas hallrähn, musträhn tegi häält, isegi mänsak poseeris meile. Läksime veel sügavamale metsa sisse. Nagu tellitud lendaski laanerähn meie eest läbi, kuivanud kuusele! Algul varjas end tüve taga, kuid tuli peagi nähtavale. Saime super vaatluse, mis kestis umbes 12 minutit.
jah, see seal on laanerähn!
Kõik õnnitlesid üksteist, jagati kommi.
Järgmisena oli plaanis laanepüü. Ahto andis mulle vile, et lindu ligi meelitada. Tuligi lennates, vilistas minuga kordamööda võidu. Aga ei näidanud ennast. Britid tahtsid lindu ilmtingimata näha. Varsti lind enam ei vastanud. Sumpasime metsast välja, enamustel jalad niisked või märjad.
Peale mõnusat lõunat võtsime suuna vöötkakule. Monika oli teda Valgus posti otsas istumas näinud. Kohapeal avanes pilt hakkidest, kes sättisid end posti otsa pesitsema. Kakk oli ilmselt läinud põhja poole.
Laanepüü jäigi nägemata, kuigi ta vastas meile veel pärastlõunalgi. Ainuke, mida nägime oli hunnik laanepüü junne.
Huvitavamaid linnuliike pühapäevast 4.aprillist- musträhn, mänsak, hallrähn, laanerähn, tutttihane, sabatihane, hiireviu, laulurästas.
Monikat tegi eriti kadedaks brittide laupäevane kirjuhaha vaatlus Undva ninas.
Linnuvaatluseni,
Triin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar