Appi, kui hea on kodus olla. Kui tore, et meil on talv ja miinuskraadid ja meie toit ja sõbrad ja pere ja eesti keel ja kõik kõik on oma.
Lennujaamas ootasin peale mahatulekut taksot ja sattusin sinna suitsunurga lähedale. Sel korral pakkus mulle nii palju rõõmu ja emotsioone see veeaur, mille enda seest välja puhusin. Proovisin neid igatmoodi- torussuuga, pikalt peenikese suuga ja siis rõngaid proovisin ka teha. Nii tore oli, oli taas see väikene plika.
Nagu mu pisike öde tavatses luuletada:
Mul meeles seisab ikka
üks väike kena plika
kel jalas siidisokkid
ja põsel musiplekid.
Olin seal lennujaamas tagasi oma lapsepõlves:)
Ja täna metsas olles nägin esimesi karujälgi.
Triin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar