teisipäev, 2. veebruar 2016

Uiskudega telki

Ei, mul ei saanud küll. Kui mu esmapäevane saksa keele tund läbi sai, istusin rongi ja tunnisese pärast olin Lelles. Kalpsasin maha, tegin elroniga selfi ja raba poole ajama. Seljakott seljas ja seal oli telk, uisud, räätsad, magamiskott ja kõik muu pudi- padi. Läksin rappa, Palasi rappa. Olime seal pühapäeval uisumatkal käinud ja emotsioon oli endiselt laes ja see jää, see oli seal super. Minu selle hooaja esimene, olin starateegilistel aegadel just ära :(

Uisutama..

Kott lauka serva maha, uisud alla ja tuld.Ja oligi kaks tundi läinud. Vahepeal käisin veel teist laugast piilumas, et mis seal seis. Ilus, laugas oli küll väiksem aga uisutada sai. Võrreldes pühapäevaga oli ca 1 cm lund laukale sadanud. Aga uisutamist ei seganud see põrmugi.

Läks pimedamaks, näha ja kuulda oli vaid autosid, kes raba kõrvalt mööda kimasid. Kui rong tuli, tuututas ta alati sõbralikult oma pasunat. Kaks moblamasti pilgutasid mulle oma punaseid silmi. Muidu oli vaid tuul ja laugas ja jää.

Kui sain kokku 20 km siis arvasin, et nüüd ju aitab. Korjasin oma koti raba servalt kokku ja mõtlesin, et kus hää koht võiks olla, et seda püstidada. Ei, tegelikult oli see koht juba rongis mu peas kindel. Kus sa telgi ikka paned kui mitte kaevu/ voolava vee lähedusse. Ja seal laukajääl oli keegi ühe augu jää sisse uuristanud. Selle juurde ma jäingi laagerduma.

Iga talv ootan, et Väinamerele tuleks jää ja saaks seal suusaga/ uisuga sõita ja siis sinna samasse telkima jääda ja järgmine päev seda toredust jätkata. Mõned korrad olen seda saanud teha- https://www.youtube.com/watch?v=g-nDAbeJc70 aga kunagi pole isu täis saanud. See on super lahe tunne, kui suusatad ja sinu ümber on lai tühi väli, tuul puhub ja aeg- ajalt on näha hülgeid jää peal peesitamas. Ootan hetke, et kunagi saan seda teha poolustel ja hoopis teiste temperatuuridega.

minu jää peal laagerdumise vaiad/kruvid


Telk on mul tunneltelk, ehk siis kuidagi oli vaja otsavaiad jäässe ( maasse) saada. Mul oli eelnevast aastast seks tarbeks ostetud sellised pikad kruvid. Kuna neid testida polnud ma saanud, polnud üldse kindel kas telgi seal jääl üldse püsti saan. Aga süsteem töötas superhästi. Kruvid pidasid hästi vastu, öösel hullas tuul telgiga aga vaiad ( kruvid) pidasid hästi vastu.

Minu koda jääl

Ajasin muu kola kuuti ( telki) ja tegin olemise mõnusaks. Lükkasin priimuse tööle ja tegin head ja paremat õhtusöögiks. Kui tore oli olla. Vihma asemel tahtnuks muidugi lund.

Priimus tööle

Öösel kollitas tuul ja pidin endale kõrvatropid rebima, et magada saaks.

Hommik oli endiselt vihmane. Lellest võttis rong mind peale ja viis tagasi Tallinna. Ühe vinge kogemuse võrra olin taas rikkam.


kohtumiseni rabas,
Triin

pühapäev, 10. jaanuar 2016

Munalaid- Kihnu uisutee

"No, vaata kui ilus tükk head jääd sinna Kihnu ja Pärnu kanti on tekkinud" seletasid härrad kontoris. "Jah mujal lumi peal aga seal jaaa.. "

Lauba hommik teele, tagasilööke andis auto, mille aku hommikul elumärke ei andnud. Kiire plaanimuutus ja graafikust olime maas vaid pool tundi.


Kohe-kohe on start

Munalaiul kalpsasime sadamahoonesse, et veel kihte selga lütata ja end soojas sisse pakkida. Jalga mahtus 3 kihti pükse ja selga 3,5 kihti ( 0,5 kihti moodustab vest). Siis muidugi kindad, kuna mõned aastad tagasi Halti otsast alla tulles, said mu parema käe sörmed tõsiseid külmakahjustusi on, see hell teema. Ja kindaid armastan ma nüüd alati pigem varuga võtta. Need kolm sõrme on seniajani väga õrnad ja tundlikud. Kokku sai 3 kihti kindaid ka.

Jää testimine

Raimo läks ees, ta oli kuivakaga. Tuul lükkas meid kõiki hooga Kihnu suunas. Juba eelnevatest talvedest teadsin, et eriti ohtlik koht on Manija otsas. Meil õnneks sinna polnud asja kah, praamitee läks meie ja Manija vahelt läbi.

Märten ja Raimo jääl

 Jää oli ülitore. Härmatis peal aga see ei seganud kütmist mitte üks teps. Aeg - ajalt toksisime auke et saada aimu kas ja kuidas jääl paksust. 6 km Kihnuni jää paksus väheneb 8 cm. 5 km Kihnuni jääl paksust 10 cm ja ees rüsiväli. Seal pole uisuga miskit teha, otsime paremat teed aga ei leiagi. Võtame suuna Munalaiu poole tagasi. Tugevas vastutuules kiirus 10 km/h.

Soe oaas, keset külma ilma- Munalaiu sadamahoone

Sõidame Tõstamaa lahel pikalt põhja suunas, oh kui tore jää. Kalamehed on siin jäässe siin auke puurinud ja võrke sisse ajanud. Esimesed suuremad rüsikühjad ka. Päike hakkas loojuma, Märten ei jõdnud ära kiita kui ilus ja hea see valgus ikka praegu on.

Erilised tänud pean ütlema Munalaiu sadamahoone kohta, mis oli sel õhtupoolikul kui imetore soe oaas keset seda külma ja tuulist ilma. Isver, kui tore oli seal mustikusuppi lürpida ja priukaid mugida ja üles soojeneda. Aitäh!

Jää, uisud ja kaigas






Iga kord, kui Väinamerele jää tekib, tajun, et nüüd on võidujooks ajaga. Et kui mitu otsa saan ma jää tuuritada enne kui see ära sulab. Kohe hiiglama kahju on jälle ära minna ja mitte seal valgel väljal uisutada, suusatada. Tahaks teha kohe sellise pikema otsa, telkida jääl ( või lumeonn kokku kuhjata) ja siis järgmine hommik edasi minna.. mul on veel natuke aega.


Jääl kohtume,
Triin

reede, 4. detsember 2015

puu otsa

Eelmisel laupäeval pidas Aranka Röbelis pidu. Olin kutsutud. Eelmisel laupäeval tuli ka  teine lumi maha. Andreas vahetas autol rehvid talvisemaks.

lumine Speck
 Et noh, väga libe ei oleks pidanud olema. Esimene osa teest läks läbi metsa. Too tee on selline, kus on kaks rida betoonblokke, et ühe betooniriba peal on parempoolsed rattad ja teise betoonriba peal on vasakpoolsed rattad. Mingil hetkel hakkas auto laperdama ja ma ei saanud seda enam rajale tagasi.

Auk autos
Vaatsin hirmuga, et jõle, paremal on suured kuused ja kui sinna peaksin pudenema. Vasakul teest nõksa kaugemal kopsakad männid. Läks nii, et maandusin kase otsa. Jah, see oli mul esimene kord puu otsa sõita. Õnneks polnud suurem asi puu.
Ise terve ja auto..mitte päris aga päris katki ka polnud.

Röbel oli väike linn aga ujula olid nad just sel päeval kinni pannud. Lootsin sealt sauna leida, halligi.

Näki naiserahvas?

Näki meherahvas?

Triin,


laupäev, 28. november 2015

Küla nimega Serrahn

Täna oli tõesti väga väga tore päev. Ma sain ringi hulkuda maastikel, mis olid väga lahedad ja uues minu jaoks. Ja nägin taas üle pika aja raba. Sees hakkas kohe taguma, nähes neid pisikesi mände ja turbasammalt. Kui väga ma neid meie suuri rabamassiive igatsen.

Matkasime Serrahni küla ümbruses ringi. Jää oli seda maastikus hoolega voolinud. Saime pidevalt ülesse- alla marssida. Sügavamates lohkudes olid järved. Peamine puuliik oli praeguseks pöök. Oleks samas piirkonnas 400 aastat tagasi olnud, oleks pilt männine. Silmasime ringi silkamas ka metssigu, üks oli ilus roosa- musta laiguline. Lindudest kuulsime, nägime hunnik tihaseid, porri ja ca 3 merikotkast. Neil oli pesaloomine mingil määral alanud. Präänikuks osutus sini ja musttihase hübriid. Saime teda söögimaja manu vahti.

Pöögimets- esiplaanil ca 150 aastased isendid


Pöögimetsa all ei kasva ükski rohttaim, seal pole lihtsalt valgust.
Pildil näha valguseauk ja kohe on rohttaimed platsil.

Tükike raba!

Hiljem kostitati meid kuuma tee ja hääde pirukatega. See oli üks tore maja.

Hübriid- sini - musttihane.

Serrahni külast,
Triin

Barn owl nestbox/ Loorkaku pesakast


Eelmisel nädalavahetusel külas nimega Wrodow. Kõigepealt püüdis minu pilku kirik, loss ja suur mees. Kirik osutus hiljem ateljeeks. Mees jäi meheks. Loss lossiks. Lossi korvalt puu otsast sain kirja viimaks ka roherähni. Lihtne liik aga enne polnud ta ennast näidanud. Kuulnud olid teda mitmeid kordi.

Külla tulime, et paigaldada küüni katuse alla loorkaku pesakast. Loodetavasti on järgmisel hooajal elanikud sees.

Kunstiteos-päikesepaneel- mees.

härra Berliinist ostis lossi.

Loorkaku pesakast- tagantvaade

ja eestvaade.

Pesakast lae alla.

Paigaldamine


Kaku välisukseks kõige ülemine auk.

Wrodowist,
Triin

laupäev, 21. november 2015

Eredad hetked


Eredad hetked on siis kui pead kahekõne ja saad sakslaste öeldust aru. Siis on emotsioon vägev :)
Täna oli üks selline hetk.




Avastasin enda jaoks muusiku nimega Chris Zabriskie ehk meeldib teilegi-
http://bit.ly/1DRR9nn

Nüüd rattaselga, kuniks veel valgust.


Triin

reede, 20. november 2015

turvalised ostud internetis





Minul läks väga hästi sel korral. 

Eelmisel nädalavahetusel olin USA- s ja ainult testisin kas mu kaart on töökorras. Ei ostnud midagi. Kuid tasub väga ettevaatlik olla, kus oma ostud teha. 


Triin