esmaspäev, 31. jaanuar 2011

esmaspäev, 24. jaanuar 2011

Ilvese jälgi pidi

Kohe metsa serval oli ilves murdnud metskitse. Nüüd, hilisel hommikul, oli sest palukesi nautimas rongad, pasknäär , harakas. Ilves oli metskitsest suurema osa nahka pannud, tema ja tema väike kutsikas. Eemal hakkas silma männik kõrval sulanud jälg lumes, ilvesepere oli siin puhanud, küüniseid teritanud ja oma territooriumi tähistanud. 

Kui lähemalt vaadata, leiab männilt küüniste jäljed.


Ilvese murtud metskits

Lahe päev oli ilvesena mööda tihnikuid kimada. Seda okste alt pugemist ja kändude otsas istumist!

Mets oli elu täis!

Väikesed ja suured ilvese jäljed.


Triin

neljapäev, 6. jaanuar 2011

Kuidas teha räätsasid. Ise tehtud räätsad.



Kui ma Pihlaka talu rahvalt kuulsin, et neil kavas endale ise räätsad teha, tahtsin sest osa saada. Kati oli nõus mulle seda näitama. Minu esimesed räätsad ongi tema õpetussõnade järgi tehtud.

Põhjalikum õpetus http://www.360.ee/tiimiblogid/tee-ise-raatsad.html



Triin

laupäev, 1. jaanuar 2011

Karu kraabitud puu

Linnuraba Raplamaal on põnev kant. Lisaks kilkavale metssea karjale; lendu vuravatele tetredele, pulmlevatele põtradele, ulguvale hundikarjale olen seal näinud ka pruunkaru jälgi. Nüüd paari päeva eest sattusin ka karu kraabitud puule!

Isakaru kraabib puud, et teistele liigikaaslastele endast teada anda. Lisaks kraapimisele on karudel kombeks enda turja vastu puud nühkida, seal asuvad karu lõhnanäärmed.




Triin

esmaspäev, 27. detsember 2010

Taliunes/ uinakus loomade hingamisaugud

Alutaguse metsades kolades sattusime mingi looma hingamisaugule. Läbimõõt umbes 20 cm. Hingamisaugu tunneb ära lume puudumisega augus, kui loom seda kaudu õhku vahetab, ei ole võimalik, et lumi seal ei sulaks. Meil jäigi lõpuni selgusetuks mis loomaga tegu, ehk kährik?


Nädalapäevad varem sattusin kopra hingamisavadele. Neil oli ehitatud seks puhuks terve ventilatsioon. Üks suurem ava oli kuhila tipuosas, kaks väiksemat kuhila alaosas.


Triin

pühapäev, 19. detsember 2010

Räätsadega loodust nautimas ja trenni tegemas

Kui ma räätsatades Pirita suusaradadele jõudsin olid suusatajad kohal. Kuid ei ühtegi räätsatajat. Avastasin, et kui tore võib olla räätsadega mööda metsa liikuda ja samal ajal ka trenni teha. Alati on mind lummanud spordialad, kus saan looduses olla ja teda kuulata. Räätsatamine on loodusele lähim!
100_0063

Siit läksid räätsad

Kui räätsatades hakkavad mul silma värsked loomajäljed jään muidugi neid vaatama ja arutlema, kes ja kuhu suunas ning millal läks. Kui kuulen suurt kirjurähni puuotsas kopsimas jään teda jõllitama ja kuulama. Kuid kui vaja auru juurde panna ja vaja trenni teha siis saan väga tempokalt edasi liikuda. Vinnata end küngastest ülesse ja alla, hüpata üle kraavide. Saan minna otsem, kui suuskadega. Räätsad annavad mulle eelise liikumisel tihedas võsas ja künklikul maastikul.
100_0060

Seal kusagil on suur- kirjurähn

Loodan tulevikus teisigi räätsatajaid metsas kohata!
 
Räätsadega astus,
Triin