Vaatasin kolmanda päeva hommikul omi sääri ja.. et kuidas nüüd siis nii läks. Sääred olid punased ehedad kuresaapad. Samat värvi nagu need küpsed kirsid, millest me eelmisel päevad ja ka järgmisel päeval rattaga mööda sõitsime.
Et alustada algusest, rattaga Orleansi! Ning kus siin ikka sõita, kui mööda Loire jõe äärt, seda jõge pidi jookseb pikalt- pikalt rattatee La Loire a Velo mis pakub 900 km rattateid. Mööda armsatest küladest, kanalitest, vesiveskitest, linnadest, karja ja heinamaadest, hobustest, ponidest, kartuli ja sibulapeenardest, kanadest, rapsipõldudest.
Tunda oli juba valmiva vilja lõhna. Ning nagu ikka moonid ja rukkililled tantsisid tuulega ja ma olin neist võlutud. Ning otsisin erinevaid pildistamise nurki et neid pildile saada. Flirtisin moonide ja rukkililledega, ninas päikse ja kuumuse ja küpsevate viljapeade lõhn.
Päev sit-on- top kajakiga Loire jõel oli kuum. Päike praadis, kui hea et oli tuul ja jõe servades puud,kuhu varju sai end peita. Vesi oli meeldivalt soe, kuid mitte liiga. Üllatas meeldivalt see, et vähe oli mootoriga sõidukeid. Kanuusid, kajakke see eest ohtralt. Jäi kipitama, et miks me küll kahe päevast matka ei valinud. Nii tore olnuks ühel neist paljudest jõesaartest telkida, lõket teha ja öösel tähti vahtida.
Melani oli hollandi tsikk, kes oma maja alumise korruse magamistuba välja üüris. Ning tema aeda ja kodusse sisenedes oli mul tunne, et ma sattusin kellegi Bullerby laste kodusse. Seal olles ununes, et ma viibin linnas ja et mis sajand nüüd õieti ongi? Ilus kogemus! Eriti meeldis mul tema köögis teed keeta, samal ajal aeda vahtida, see oli selline väike, roheline ja metsik dzungel. Suvi voolas õuest tuppa, koos päiksekiirte ja lõhnava kuslapuu õitega.
Aia tagumises nurgas oli võrkkiik, kus ma hommikuti ja õhtuti raamatut lugesin. Üks Melina koertest, Fritch, mind truult turvamas. Kõrgemal puu otsas alati üks või kaks kaelus turteltuvi mind seiramas. ( Ma lihtsalt väga fännan just seda tuvi liiki).
Vaarikad mis olid kõpsed sõin ka kõik ära ja maasikatest rääkimata.
Aitäh Melani, sellest neljast päevast jäi just Sinu kodu ja Sinu aed meelde!
velotamiseni,
Triin,
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar