See on ca 10 km. Me Kärdiga kõndisime seda kaks päeva. Kas väga vinget päeva ja mis kõik lahedaid kohti nende kahe küla vahele jääb.
Varustus taas, mida vähem seda parem ja üleliigset kola kaasa ei vea. Lusikavalik- titaanist, puust, plast ja plast. Valituks osutus puust lusikas. Mis küll matka keskel jalutama läks, õnneks sain võsast endale söömispulgad murda.
See must täpp seal pildil on põder. Keda me ei jõudnudki ära vaadata. Ta seal metsasihil ajas omi asju, vaatas ka mõned hetked meiega tõtt aga näris siis rahulikult võsa edasi.
Triin
 |
| Lusikavalik. |
Kastna raba sai just ületatud. Kuulsin seal esimest korda sel aastal rüüti.
 |
See oli vinge metsatee- hundikarja jäljed, kähriku, mägra, põdra, kitse ja karu jäljed. Ilvest ainult polnud.
Ilm oli maru niiske, sadas kogu päeva ja ööselgi, kui me telki, tarpi pugesime.
 |
| Põdra pabulad |
Meie matka põhjal saanuks öelda, et Eesti kõige levinum suur imetaja on põder.
Eestimaa ja Liivimaa piiril, ehk Ingliste külas.
Ammune kodu rabasaarel.
Kõige eredam elamus tuli vanal muinasteel kõndides. Kui vana see tee küll on ja mina saan seda pidi kõndida! Kes kõik seda enne mind on kõndinud, sõitnud!
Triin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar