reede, 3. aprill 2015

Jalgsimatk Assooridel

Käisin sügisel 2014 Assooridel matkal. Võtsin oma elamise-olemise selga ja läksin. Olin saartel 26. okt-9.nov. Mõistlik oleks olnud küll blogi kohe peale matka kirjutada, mitte nüüd, kuid hiljem. Kuid see eest nüüd mäletan just neid kõige olulisemaid asju.

Lendasin Lissaboni, sealt vahetasin lendu ja maandusin Terceiras ning siis Sao Jorge see oli ka saar, mille plaanisin risti-põiki läbi luusida. Selgas oli mul ca 12 kg varustust sh. toit 8 päevaks. Lükkasin oma samm-mootori tööle ja kablutasin lähimasse linna, et leida gaasi või põlevat kütust.

Oli niiske ja soe.

Velase küla Sao Jorge saarel

Matkapliidi meisterdamine


Tavaline Assooride ilm. Põhiliselt sadas peenikest uduvihma, niiskus oli 1000 ja nõnda 3 esimest matkapäeva.




Joogivett külade vahel leidus. Seda sain sellistest kaevudest. Tegi minu elu väga lihtsaks ja neid oli üsna palju.

Peale kolma päeva nägin esimest korda taas päikest. Oh, see oli tore. Muidu oli ikka tunne nagu peaks uuesti tagasi tulema, et näha kus ma õieti nüüd käisin. Koos selge ilmaga avanesid vinged vaated, tuul ja mis peamine, hea kuiv oli olla :)







Assoridelt leidsin mina oma maailma kõige mõnusama matkaraja. Algas see Faja de Cubresest, läks läbi Faja da Caldeira ja lõppes üleval mäe otsas. Nii tore oli seal üleval kohata seda nii tuttavat turbasammalt! 
Turbasammal


Teisele poole saart läksin samuti mööda matkarada- lahe, seal olid mustikad, mis vasvasid kobaratena põõsatel. Maitse oli nõks vesisem, kui meie omadel, heameel oli mul neist siiski.

Mustikad!


Sao Miguel oli saarena nagu katus, keskelt kõrgem ja servad madalamad. Ja kui sääl katuseharjal kõõlusid nägid lahedasti mõlemale saare poolele. Edelast upitas ennast pilvede vahelt välja Pico mäetipp.

Pico- Portugali kõrgem mäetipp

Aeg Sao Jorgel sai otsa. Valisin selle saare just sellepärast, et seal oli matkaradu kõige rohkem. Ma ei pettunud, väga lahe saar oli. Nüüd aga Sao Miguel.

Lüpsilaut
Sao Miguel ei istunud mulle üldse nii nagu S. Jorge. Liiga palju turiste. Ometi leidsin ka sealt neid nurgatagusi kohti, loodus oli endiselt väga lahe.

Assoorid tuletasin mulle meelde väga oma lapsepõlve aegu kolhooli karjas. Lehmi oli palju, lehmakooke oli palju ja lehma lõhna oli palju. 


Tõeliselt vinge koht S. Miguelil saarel on Cete Cidades- see on muldvana vulkaanikraater, kus praegu on küla ja 2 järve. 









Matkamiseni Assooridel,
Triin

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar