Matka staap oli sel korral Padise. Kus matkale eelneval ööl ehitasime lumeonni, kus ka magasime. Präänikuks oli saun ja küpsetatud kartulid searibidega. No matkal juba sellist asja ei saa. Kahjuks vedas Eveli ahi meid alt ja kui poleks olnud Märteni kartulisalatid, oleks me suhteliselt näljas olnud. Ribid said sellegi poolest paari tunnise nihkega valmis ja olid superhead ning kartulid meeldivalt kõrbenud.
Minu jaoks oli uus kogemus ehitada lumeonni. Eveli tehnoloogia oli lihtne. Täidsime lumega umbes kümme 200 liitrist prügikotti ja vinnasime need kõrguti. Neile puistasime peale lund, mida labida patsutuste abil tihendasime. Nüüd pidi lumi taheneme umbes 0,5-1 h ja siis oli vaja vaid ukseava teha ja onnist prügikotid välja korjata. Lihtne. Pean ausalt tunnistama mul polnud ettevõtmisesse üldse usku arvestades, kui pulber lumi tegelikult oli. Külma oli väljas 25 C.
Kuid toimis. Kaevasime ukse ja saime kotid onni seest kätte. Tekkinud ruum oli just paras neljale inimesele, et seal magada.
Polsterdasime põranda kaltsuvaiba ja penodega ning peale sauna sättisime magama.
Kuidas öö oli? Noh, minul hakkas mingil hetkel palav. Teistel oli ka päris hea. Märtenil oli jahe, kuid tal polnud ka õiget magamiskotti.
Hommikul ühinesid meiega matkaks Ivo, Karmen ja Mariell. Ivo ja Karmen läksid matkakatega aeglasemale marsuudile. Teistel oli eesmärk ümber Väikse- Pakri ära suusatada.
Väikse- Pakrini jõudnud hakkas rüsijää joon, sealt jätkasime mööda kallast.
Imestama pani loomajälgede rohkus- põder, halljänes, kits, rebane, ilves. Nägime ka umbes kolma merikotkast.
Tõeliselt vinge oli vaadata jääpurikate värvi ja nende rohkust. Vingemad kohad algasid Väike-Pakri sadamakohast edasi.
Sõitsime kogu distantsi saarele suhteliselt lähedal. Eemal oli näha värskelt külmunud lahvandusi ja jäävaba merd. Üks kiire laev kihutas meist mööda. Mõne aja pärast kuulsime, kuidas laine mühinal tuli ning lõi pragusid meie all olevasse jäässe.
Tagasitee oli vastu tuul, keskimine 5 m/s kuid puhangud 11m/s.
Triin
Meie lumeonn
Kuid toimis. Kaevasime ukse ja saime kotid onni seest kätte. Tekkinud ruum oli just paras neljale inimesele, et seal magada.
Polsterdasime põranda kaltsuvaiba ja penodega ning peale sauna sättisime magama.
Kuidas öö oli? Noh, minul hakkas mingil hetkel palav. Teistel oli ka päris hea. Märtenil oli jahe, kuid tal polnud ka õiget magamiskotti.
Hommikul ühinesid meiega matkaks Ivo, Karmen ja Mariell. Ivo ja Karmen läksid matkakatega aeglasemale marsuudile. Teistel oli eesmärk ümber Väikse- Pakri ära suusatada.
Väike- Pakri pank oma paljude jääpurikatega
Väikse- Pakrini jõudnud hakkas rüsijää joon, sealt jätkasime mööda kallast.
Imestama pani loomajälgede rohkus- põder, halljänes, kits, rebane, ilves. Nägime ka umbes kolma merikotkast.
Tõeliselt vinge oli vaadata jääpurikate värvi ja nende rohkust. Vingemad kohad algasid Väike-Pakri sadamakohast edasi.
Suusamatk. Peaasi, et suusad kaasas. Rüsis oli võimatu suuskadega liikuda ja lihtsam need jalast võtta ja jala edasi minna.
Sõitsime kogu distantsi saarele suhteliselt lähedal. Eemal oli näha värskelt külmunud lahvandusi ja jäävaba merd. Üks kiire laev kihutas meist mööda. Mõne aja pärast kuulsime, kuidas laine mühinal tuli ning lõi pragusid meie all olevasse jäässe.
Tagasitee oli vastu tuul, keskimine 5 m/s kuid puhangud 11m/s.
Triin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar