teisipäev, 29. märts 2011

Ainult mõned väiksed asjad

Vahel polegi midagi suurt vaja, et sisemus rõõmust kilkama hakkaks.

Suure kirjurähni sepikoda. Lund polnud tükil ajal tulnud ja söödud käbid olid ilusti näha.


Hommikune värske hundijälg. Meie teed hundiga ristusid mitmeid kordi.


Ning 50 m eemal ilvese jäljerida!


Lihtsalt lahe, kuidas inimesed tunnevat  maailma suurimat mõnu ilmast ja raba älve peal hüppamisest!


Triin

esmaspäev, 21. märts 2011

Kihnust kultuuri, merelt piimjat..

.. piimjat udu, Sorgust kormorani kolooniat ja majakat ning Manijalt salapärast troomi ( Kihnu keelne sõna hoovuse kohta).
See troom seal on eluaeg olnud!

Lisaks veel imeilusat ilma ja stepimaastikku ( teate ju küll seda juttu, kui kuskilt Venemaa avarustest loomaarstid üle jäätee Hiiumaale sõitsid ja imestasid, kui kaunis stepp meil siin on. Teada saanud, et tegemist merega, loksusid praamiga mandri poole tagasi:) , seljatagust tuult ja märtsipäikest.


Munalaiult 3 km Kihnu poole. Piimjas paks udu, absoluutselt midagi pole näha.


Ilmakaared Kihnu moodi


Kes siis ei tahaks Kihnu Jõnniga koos pildile jääda! Kihnu Jõnn vasakul, paremal Eveli

Kiiruskaamera Kihnu moodi!


Kusagil Kihnu ja Sorgu vahel, järgmise laiuni paistis alati nagu 2 km. Teisi suusatajaid on märgatud!


Koloonia


Sorgu majakas. Saarel oli viibimine keelatud aprillist-augustini


 Teel Manija poole. Taamal Margus ja Sorgu ( Margusest tagapool)

http://www.youtube.com/watch?v=VJCOPQ5I6DQ  ehk piimjas udus Kihnu poole.


Triin


reede, 11. märts 2011

Põnevaid lehekülgi

Talve saabudes jälgin alati hüviga, kuidas merejää laieneb ja kevadel jälle, kuidas ta ära kaob. Kaarti saab avada 4 erineva suurusega. Samuti downloadida ta ja vaadata  Google Earthiga. Pildil olev jääseis 11. märts 2011.






Kus ja kes meie vetes liigub. Heltermaalt on teed alustanud Muhumaa, kelle hetke kiirus 7,2 sõlme. Lisaks muidugi näeb kogu maailma laevaliiklust! Põnev vaadata ja uurida.



Allani blogist http://missomaa.blogspot.com/ leidsin kaks lahedat lehte.



Lennuliiklus Eesti ja maailma kohal. Klikates lennukil näete tema pilti ja kuhu suunas ta teel on.



Helide maailm. Saad kuulata kuidas Saksamaal tehasetööline töötab või kuidas laulab loodus Jaapanis.



Triin

laupäev, 5. märts 2011

Tõlva, Õmma ja Kuistlemma rabad

Mind on alati ahvatlenud Kuistlemma raba oma vaatega, kui temast mööda sõidan. Raba jääb just natuke enne Risti asulat. Vaade avaneb tüüpilisele rabale, kilomeetreid kiduraid mände.

Raba oli põlenud

Olin sel päeval küll plaaninud Silma LKA ringi suusatada, kuid liinibuss läks katki. Õnneks läks katki Ristil ja asendusbuss, mis pidi tulema tunni pärast ma ootama ei jäänud. Muutsin kiirelt plaani ja varsti suusatasin juba rabas. Tuul tagant lükkamas ja pinnasetuisk mööda kimamas.



Kuistlemma rabast sai sujuvalt Õmma raba siis tuli pikem metsas ragistamine, Liivi jõe ületus ja varsti ronisingi Tõlva rabanõlvast ülesse. Mets muidugi oli tore- lisaks kadakatele hakkas siin- seal silma tammesid. Lisaks ohtrsalt looma- lindude jälgi- ilves, põder, rebane, metssiga, teder; vähem metskitse ja jänese jälgi. Enne rabanõlva olid noored kased lumevaalumise tõttu lausa müüri ette ehitanud.



Nirk? Kärp?

Vingeim hetk oli kui sain suusatada mööda kitsast ja 3 km pikka rabakeelt. Sel olid oma sopid ja saare! Vinge, sellist pole veel näinud.

Tagasiteel, kui tuul puhus otse vastu "leidsin" raba servast vaatetorniga maja. See oli just õigel ajal- teepaus. Maja teisel korrusel saanuks mõnusalt ööd magada ja viimaselt korruselt oli hea vaade rabale.




Hea, et see buss ikka Ristil katki läks!

Triin

pühapäev, 27. veebruar 2011

Aegna

Pühapäevane Aegna on pühapäevilisi täis. Inimesed olid Aegnal ja Aegna ümber autoga, rattaga, ATV- ga, mootorattaga, jala, suuskade ja uiskudega. Õnneks on jäätee saarele lai ja ruumi jagus kõigile.



Toredalt saanuks uisutada Kräsuli lõunaosas ja samuti Kräsuli Kumbli vahel.

P.S Mina ei olnud see inimene, keda päästjad rüsijäält kaldale tõid.
Triin

reede, 25. veebruar 2011

Väike- Pakri suusamatk

Matka staap oli sel korral Padise. Kus matkale eelneval ööl ehitasime lumeonni, kus ka magasime. Präänikuks oli saun ja küpsetatud kartulid searibidega. No matkal juba sellist asja ei saa. Kahjuks vedas Eveli ahi meid alt ja kui poleks olnud Märteni kartulisalatid, oleks me suhteliselt näljas olnud. Ribid said sellegi poolest paari tunnise nihkega valmis ja olid superhead ning kartulid meeldivalt kõrbenud.

Meie lumeonn

Minu jaoks oli uus kogemus ehitada lumeonni. Eveli tehnoloogia oli lihtne. Täidsime lumega umbes kümme 200 liitrist prügikotti ja vinnasime need kõrguti. Neile puistasime peale lund, mida labida patsutuste abil tihendasime. Nüüd pidi lumi taheneme umbes 0,5-1 h ja siis oli vaja vaid ukseava teha ja onnist prügikotid välja korjata. Lihtne. Pean ausalt tunnistama mul polnud ettevõtmisesse üldse usku arvestades, kui pulber lumi tegelikult oli. Külma oli väljas 25 C.

Kuid toimis. Kaevasime ukse ja saime kotid onni seest kätte. Tekkinud ruum oli just paras neljale inimesele, et seal magada.
Polsterdasime põranda kaltsuvaiba ja penodega ning peale sauna sättisime magama.

Kuidas öö oli? Noh, minul hakkas mingil hetkel palav. Teistel oli ka päris hea. Märtenil oli jahe, kuid tal polnud ka õiget magamiskotti.

Hommikul ühinesid meiega matkaks Ivo, Karmen ja Mariell. Ivo ja Karmen läksid matkakatega aeglasemale marsuudile. Teistel oli eesmärk ümber Väikse- Pakri ära suusatada.

Väike- Pakri pank oma paljude jääpurikatega

Väikse- Pakrini jõudnud hakkas rüsijää joon, sealt jätkasime mööda kallast.

Imestama pani loomajälgede rohkus- põder, halljänes, kits, rebane, ilves. Nägime ka umbes kolma merikotkast.

Tõeliselt vinge oli vaadata jääpurikate värvi ja nende rohkust. Vingemad kohad algasid Väike-Pakri sadamakohast edasi.

Suusamatk. Peaasi, et suusad kaasas. Rüsis oli võimatu suuskadega liikuda ja lihtsam need jalast võtta ja jala edasi minna.

Sõitsime kogu distantsi saarele suhteliselt lähedal. Eemal oli näha värskelt külmunud lahvandusi ja jäävaba merd. Üks kiire laev kihutas meist mööda. Mõne aja pärast kuulsime, kuidas laine mühinal tuli ning lõi pragusid meie all olevasse jäässe.



Tagasitee oli vastu tuul, keskimine 5 m/s kuid puhangud 11m/s.



Triin

kolmapäev, 23. veebruar 2011

Uiskudel!



Viimaks sain sel aastal ka uiskudele! Katariina kai juures
on mõningase härmatise ja lumevaaludega kaetud jää.


Triin