Valgejõe süstamatk

Käisime Eveliga Valgejõge sõitmas.

Valgejõel aerutamas.

Viisime ratta lõpppunkti, Peterburi mnt äärde ja sõitsime matka alguspunkti Leppoja Puhkekeskuse juurde. Tee oli suht niru ja mõne koha peal oli päris kole tunne. Kinni poleks küll autoga tahtnud jääda. Suur oli üllatus, et osalt voolas vesi üle tee ja et Valgejõe luht oli vett veel pilgeni täis. Soomaa veed ammu langevad, kuid seal nn. mini Soomaa.

Paadid lükkasime vette Leppoja Puhkekeskuse juurest. Jõgi kostitas meid ohtra vee ja vooluga, sekka kopra kuhikpesasid, musti leppi. Vesi voolas kiiresti ja üsna pea olime Suru silla juures. Silla all oli vool tugev, oli kahtlane kas kajakiga sealt alt ikka läbi saab vedasin paadi üle, alles siis märkasin teist silda Eveli sai sealt alt läbi ilma kuivale tulemata.

Korra silkasime ka Suursoo serva. Meil vedas, mõned sügisesed jõhvikad jõllitasid turbasamblal, sõime nad ära.

Jõgi kurvitas endistviisi, nägime esimesi maju ja juba kostis ka Peterburi mnt müra meieni.

Valgejõel on super aerutada, piisavalt põnev, jõgi kurvitab ja pakub uusi emotsioone. Lahedaim jõgi, kus olen seni aerutanud.

Kaks karu läksid mööda teed.

Loosi tahtel sain mina õiguse minna autole matka alguspunkti järele. A see oli seda väärt- peale Suru silda oli kaks karu mööda liivast teed kõndinud!