pühapäev, 12. detsember 2010

Püüsaare raba

Kui me autoga Paukjärve teeotsa jõudsime, selgus et polegi kuhugi parkida. Õnneks oli Märten ostnud oranzi lumelabida ja saime endale parkimiskoha teha.

Märten kühveldab parkimiskohta

Lisaks räätsadele olin kaasa haaranud vanad head alumiiniumist suusakepid. Nendega oli hea tasakaalu hoida ning neid sai kasutada väärt toetuspunktidena, kui lumi kippus kohati liig pehme olema ja meid lausa neelama. Lagedamatel platsidel oli jällegi väga mõnus käia. Tuul oli lume kõvemaks puhunud ja räätsaga suurt sisse ei vajunudki.



Püüsaarele läksime just seetõttu, et sealset raba ümbritsevad kõrged ja järsud oosid. Lisaks paar suurt rabalaugast, Venejärv ja rabasaar.

Sellise hunniku lumega lootsin väärt kohti leida, kust oosi otsast peale paari meetrist õhulendu kohevasse lumme maanduda. Mõned toredad hüpped saime teha, kuid üle pooleteise meetri need ei küündinud. Maandumine oli aga sulgpehme!


Karel lumes ukerdamas

Ainsad elavad olendid, keda me trehvasime oma matka jooksul olid piiksuvad tutt tihased ja üks meist 5 m kaugusel lume seest lendu hüppav tedre kukk. See oli lahe hetk!


"Soe" magamiskoht




Lumisest metsast,
Triin

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar