Trantsport matka alguskohta sujus hästi. Hommikul vara Pariisi sealt edasi TGV (rongi)- ga Grenoble-sse ja sealt ca 50 min bussiga Bourg-d`Oisans-i, kust matk algas ja löppes. Grenoble rongi ja bussijaam asuvad üksteise körval.
Mul läks natuke toibumiseks aega vaja. Need rongid söidavad nii kiiresti, et liiga tihti on tunne, et hing (vöi osa sest) jäi veel eelmisesse peatusesse ja pole veel kohale jöudnud. Meenub kuskilt kuuldud lugu, kus Ameerika pölisrahva paar esindajat lennutati New Yorki, et mingeid läbirääkimisi pidada. Peale maandumist, nad teatasid, et nüüd peame 3 päeva ootama, mil meie hinged ka kohale jöuavad.
Tegime tiiru poes, et osta veel mingit nipet- näpet toidu asju. Matka esimesed 7-8 päeva oli toiduga lihtne, kohti, kus toidupoodelda oli piisavalt, samuti oli neis väikestes külades reeglina mingit sorti söögikoht.
Teine oluline, st see on siiski esimene oluline asi -VESI. Mul oli hea meel kellegi blogist lugeda, et vett leidub sellel matkal külluses. Nönda ka oli. Haarasin korraga kaasa maksimaalselt 500 ml. Ja sellest täiesti piisas. Kui telkima jäime siis proovisime seda teha vee lähedal vöi haarasime 2-3 liitrit öhtuks ja järgmiseks hommikuks.
Matka pikkust on umbes 190 km, umbes sellepärast, et on olemas mitmed söörid, mida juurde matkata. Meil tuli kokku 225,57 km, tegime kaks haaki lisaks. Kui vaadata matka profiili siis käib see üless alla. Mis tähendab seda, et iga päev tuleb ronida ca 800-1000 m ja siis jälle samapalju alla. Paljud inimesed vördlevad seda rada Korsika GR 20- ga.
Matkarütm oli nii, et reeglina magasime öö all orus ja hommikut alustasime ronimisega ja pärastlöunal laskusime alla järgmisesse orgu. Kui jaksu oli rohkelt ja teadsime ette, et natuke ülesse poole ronides on vöimalik telkida, siis valisime selle. Uleval pool oli hea ka see, et kastet ei tekkinud ja hommikul sai telgi kuivalt kokku pakkida.
Meil on MSR Freelite 2 telk. Hea kerge, vist ca 1 kg aga selle telgi suurt häda on see, et ventilatsiion olematu. Ning kui kaks inimest seal sees hingavad siis on hommikuks ikkagi telk seest täitsa märg.
Allaronimine see on lihtne ütlete, nojah, gravitatsioon lükkab tagant/ lükkb alla aga mäe kallak on päris suur. Igatahes esimestel päevadel tundsin, kuidas pölved endale uusi lihaseid kasvatasid/ olemasolevatesse lisa tuge saatsid. See kulus lisajöud kulus heasti matka järgmistel päevadel ära.
Matkarada on hästi märgitud (valge-punane) ja kollaselt sildistatud ( kus reeglina lähima koha nimi ja tunnid, mis sinna jöudmiseks kuluvad). Kuna piirkonnas on teisigi matkaradu siis tasus just ristmikel hoolikas olla. Appidest kasutasime mapy.com, kuhu olid märgitud ka telkimiskohad/ kaevud/ allikas/ poed/ kämpingud jne. Nn. metsikult telkimine prantsusmaal popp pole, see vist on suisa keelatud aga sellel matkarajal oli see lubatud ja seda tehti palju. Ning piirkond oli turvaline (!)
Matka alustasime 5. sept 2025 ning matkaraja läbimiseks kulus 12 päeva. Matka keskpaiku vötsime pool päeva vabaks ( möistlik olnud terve päev vabaks vötta), ülesse poole hakkasime ronima alles pärastlöunal. Mis mulle, kui korilasele eriti meeldis- öunad, marjad olid valmis ja neid leidus rajal külluses. Marjadest söime mustikaid, vaarikaid, pöldmarju, metsmaasikaid, leesikaid, punasöstraid ja pohlasid. Osasid marju leidus vaid ühes kohas ( a` la punane söstar, metsmaasikas ja pohl). Pohlade üle oli mul kohe väga hea meel ( lemmikmarjad ikkagi). Lisaks öunadele oli valmis saanud ka ploomid, erisuurusega ja erisordid. Oeh, need oli toredad üllatused teel!
Refuge, cabane, abri. Selliste nimedega ehitisi vöib Prantsuse Alpidest leida. Refuge on nagu hostel- restoran koos. Sa saad seal naril magada, pesta, veega wc käia ja endale prae tellida. Oöbimise hind reeglina on 21 eur, juurde saab tellida öhtusöögi 24 eur. Lisaks pakutakse hommikusööki. Refuged on avatud juuni algusest- sept keskp/löpuni. Nad on ka seinast seina- on avatud plaaniga avaraid, on pisikesi, hämaraid putkasid. Kuid nad on alati koleda ilmaga see kuiv oaas kuhu maanduda. ( Ma ei kirjuta soe, sp et kui nad asuvad puudepiirist körgemal siis seal mingit küttekeha pole).
Cabane ja abri on avatud hütid. Neid hooldab/ organiseerib mingi mtü. Hütt, kuhu meie sattusime oli tilluke. Allkorrusel oli laud, pingid ja aken. Riiulitel olid suured kastid, kus sees toiduained ja nöud, gaas. Ylakorrus ehk lavats oli magamiseks, kus olid needsamad kastid varustatud magamiskottide ja lebodega. Hütis olid isegi riideid- mütsid, kindad ja korralikke saapaid.
Huvitav fakt, mille sain oma mägedes elanud sugulaselt oli, et kui kariloomad mäenölvad puhtaks söövad on talvel laviini oht väiksem. Matkates seal on pigem tunne, et need Assad on väga üle karjatatud ja et rohusööjatele metsloomadele jätkub vähe toitu.
Triin
