reede, 3. jaanuar 2014

Halti suusamatk 2013

Njaa, kuidas sa ikka tihkad minna matkale inimestega, kellega sa koos joovastavaid jooke veel joonud pole. Eks ma alguses pelgasin küll. Hää oli vähemalt see, et Margus oli pundis, Janekit olin korra näinud. Õnneks oli pundis üks plika- Mirjam kah. Uuh, vähemalt pole ma ainuke, et kui mehed täpiks tõmbavad, seal tundras ukerdamas.

Ma tegelikult olin juba Haltil käinud aastal 2010, kuid siis oli täielik whiteout. Tol korral matka lõpetades mäletan et sõnasime üksteisele, et tuleme tagasi, et näha kus me siis käisime.

Matka alustasime sel korral Norra poolelt ja plaan oli jõuda õhtuks Lossujärvi onni. Kuidas Märten ja Karel nõnda ka meie. Mingil hetkel kaotasime järje ära, läks pimedaks, minul ja Mirjamil saapad höörusid, jahe oli ja turvalist onni ei paistnud kusagilt. Mõtlesin, kuhu lumeonni ehitada ja, et mida ma oma asjadest saaks kasutada labidana - kelk ilmselt ja potiga saanuks ka heasti kaevata.

Teel Lossujärve onni


Jõudsime onnini, kui õieti mäletan olime teel ca 6 tundi. Maastik polnud kõige kergem, tee viis ülesse tundrasse. Timo kukkus onnis ära, tal alaselg tegi valu. Aga, kui tuli pliidi all ja soe sees läks olemine seal päris mõnusaks. Inimesed, kes ülemistel naridel magasid olid põhimõtteliselt saunas.

Järgmisel hommikul keerasime Marguse keedetud pudru keresse ja lürpisime teed peale. Siis termosed sooja jooki täis ja teele.

See oli bingo mis me nüüd varsti nägime- ahmi jäljed lumel! Täiesti värsked. Öösel oli ju lumetorm, mis hommikuks vaibus ja jäljed pidid olema mega värsked. Juhuu! Äge. Hea meelega oleks jälgi pidi loomale järgi kihutanud ja vaadanud kus ja mis ta seal teeb/ tegi. Sel matkal läks faunaga üldse hästi nägime põhjapõtru, 2 varest, Margus nägi rabapüüd lendamas ( ilmselt oli raba mitte lumepüü, kelle levik pole nii laialdane) lisaks veel rabapüü magamis auke lumes, jälgi ja junne, polaarrebase jälgi ja valgejänese jälgi. Nii uhke saak!

Ahmi jäljed lumel.


Ilm oli ilus ja selge, väga vinge oli suusatada. Öö olime Pihtsusjärve onnis.

Halti suuna võtsime hommikul -whiteout. Raske on sellise ilmaga suusatada, ei saa aru, kas maapind tõuseb või langeb ja tasakaal kipub kaduma. Harva tõstsin pilgu suusaninadelt, abiks oli ka eessuusataja, kes just kui nähtamatu nööriga tiris ka minu suuski edasi.

Peale esimest katset Haltile, onni manu.

Jõudsime Halti alusesse suurde onni. Kimusime müslipulki, kuuma teed ja Mirjami joodikust vanaisa eeskujul moosivett. Ilm viskas selgemat märki, otsustasime vurame tippu.

Ilm keeras ära, olime vati sees ja ilmselt kõndisime ülespoole, valge sein oli igalpool ees. Pimedaks hakkas ka minema. Läksime alla tagasi.

Halti tipus kõõlumas


Hommikul uus katse. Ilm oli super- selge ja tuult polnud ollagi. Tõus Haltile oli nagu meditatsioon. Läheks sinna veel ja veel tagasi.
Tagasiteel koju nägime põhjapõtru ja..


Homer Simpsonit !

Pilte meie suusamatkast - http://www.flickr.com/photos/61468323@N07/sets/72157639270470974/

Aasta pärast uuesti ja palju pikemalt.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar