esmaspäev, 1. veebruar 2010

Kilpisjärvi- Halti suusamatk

Matka alguspunkt Kilpisjärvi. Eemalt paistab saamide pühamägi Saana. 


Teel. Esimene osa rajast oli kaigastega tähistatud, kaugemale matkates oli tähistus hõre.




Kui ma peale poolt seitset hommikul Märtenile helistasin, et kui kaugel ta on, kargas mul hetkeks süda saapasäärde, kui kuulsin teda vastamas, et ta alles  voodis. Õnneks oli see nali. Saime laevale ja öösel kell kolm jõudsime Kilpisjärvele.

Olime neli inimest, kel peas plaan minna suuskadel Soome kõrgemasse tippu Haltile. Suuskadeks olid Valged Välgud ja Beskiid, taga lohisemas kelk. Kui me hiljem mõtlema hakkasime, kes sellele mõttele tuli, ei saanudki me teada. Keegi lihtsalt ei mäletanud enam. 


Kilpisjärvelt Haltile oli umbes 50 km. Mõnusasti on sinna vahele pikitud matkaonnid, mis olid enamasti iga 10 km tagant.

Teisipäev 26. jaanuari 2010 hommik oli krõbekülm -25 C. Ilm oli selge, päike tõusis, valgustades Saanat saamide püha mäge. Eveli tegi mõnusa pudru, luristasime teed kõrvale. Termosed täitsime kisselli ja teega. Siis kiiruga asju pakkima, raske värk kelgule ja kergem kraam seljakotti.

Lahti ja kokkupakkimisel selgus, et Karel oli meeltesegaduses endale kaasa pannud kaks umbes 5 cm paksust Eesti- Soome sõnaraamatut, ise väitis muidugi, et sõber tegi. Kahju, et ta ei avastanud sõnastikke hiljem, matkal J.

Nagu ikka läks rada ülesmäge. Jõudsime Saarijärve onnini ja otsustasime sinna ka ööseks jääda. Onn nagu see ja kõik teised olid väga mõnusad, mugavad, soojad. Igas onnis oli pliit, söögitegemiseks gaasipliit, laud, pingid, lavats magamiseks. Väljas eraldi kuivkäimla ja puukuur.

Vaevalt olime end onnini sõidutanud, kui tuul tugevnes ja nähtavus vähenes umbes 100 meetrini. Sellises seisus oli ilm, mõningate plusside miinustega, matka lõpuni. Et vastutuult minna tuli end tugevalt kallutada ja  onni tagant välja minnes lõi tuul meid vurrina keerlema.   

Hommikul möllas tuul endiselt, kohati kartsin, et viib meid koos majaga minema. Läks õnneks. Torm vaikis äkitsi, hakkasime ruttu end matkale seadma. Otsustasime ignoreerida soovitavat marsruuti ja suusatasime lühemat teed pidi ja üle kuru. Kuonarjoki matkaonnis termosest supp kehasse ja ruttu edasi. Pimedus polnud enam kaugel.

Meekonjärvi onn osutus kõige soojemaks. No tegelikult oli suisa palav. Onni jõudsime õhtul. Pime veel päris polnud. Kuugi oli pilvede vahelt vilksamas.

Haltile jõudsime reedeks 29. jaanuariks. Oli ropp külm -28 C, tugev tuul. Istusime onnis ja pidasime aru, et mida siis teha. Korra tundus et tuul on järgi andnud, panime Haltile. Läks libedalt, kuid üleval oli tuul kohutavalt tugev. Evelil sai põsesarn külma ja minul nina. Paar pilti ja siis ruttu alla tagasi.

Majas avastasin, et parema käe kolme sõrme otsad täiesti valged. Uuh, õnneks sain vere taas käima. Kuid sõrmed läksid paiste ja kõvaks ning olid väga valusad. Nüüd muutuvad tasapisi taas normaalseteks.

Haltilt naastes oli meil esmakordselt tuul vastu. Tuul oli tugev ja külm. Nägu sai hullu vatti. Jäime Pihtsusjärvi onni. Leotasin seal oma sõrmi, teised plaasterdasid varbaid. Eveli teipis väikse varba kindlalt teiste varvaste külge, et see soki sees kaotsi ei läheks. Märten väitis oma kuklal olevat lume, mis aga ei sulavat. Tegemist oli siiski lihasega, mis oli rebenenud. Karelil saagis iga suusaliigutusega saabas natuke kanda. Piin mis sugune.

Viimane päev pakkus 10 tundi puhast naudingut. Nagu Võhandu maratonil. Jah suusatasime just nii palju. Ronimist oli omajagu. 

Saarijärve onnis kohtasime esimesi inimesi oma matkal kolme soomlast, kellega vennastusime. Tundmatu sildiga rohelises pudelis jook aitas sellele kaasa. Soomlased saatsid meid heade soovidega teele. Tsivilisatsiooni oli jäänud veel 11,9 km.

Selge ümar kuu paistis taevas. Tuul oli tagant, jälle oli näha mägesid. Kuulda oli vaid lume krudinat ja suusasidemete kriuksumist ja kelgu sahinat. Lahe oli see suusatamine täiskuuga!

Äkki jõudis kohale, et see ongi ju kõik, et see matk on nüüd läbi. Kahju oli, nii kahju oli Tallinnas, kui me neli läksime kõik jälle oma teed. Et olla homme tööl, koolis, kelgutamas..


Ainsad märgid põhjapõtradest. Loomadest nägime valget jänest, põtra, rebast.

 
Need tõeliselt mõnusad, soojad matkaonnid!! 


Matkaonn ja valged välgud


Saabusime Halti onni. Ilm polnud meile soodne -28 C ja tuul 15 m/s ..prrrrr


Külmavõetud näpud. Jäid elama.


Kohe on rosina ja teepaus.


Piirkonna kaart



Suusamatkani,
Triin

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar