Seda juhtub ehk kord 20 aasta jooksul, kui kogu matka ajal on kas tuul tagant või on siis olematu. Kummalisel kombel
8-10 veebruar oli just selline aeg. Tuule suund klappis meie poolt valitud aja, koha ja marsuudiga. Kindlasti oli suur osa Andrel, saime suure suure tüki tema algaja õnnest. Esimesel päeval Eveli muidugi kahtles, et ei tea kuidas meil järgnevad päevad, kui kohe alguses suure hunniku õnne ära kasutame.
Hanikatsi maja oli soe. Rein oli just seal käinud ja ilmselt puid teinud. Jälle meil vedas. Joonas ja Eveli punnitasid vastutuult Saarnaki suunas, et siis mõnusalt allatuult tagasi Hanikatsile kimada. Muidugi jäi tuul selle ajaga nõrgemaks. Meie Andre ja Marielliga suusatasime mööda Hanikatsit- käisime veski juures, Rootsimaa metsas ja sadamanukis. Maja juurde viivat teed pidi sai suisa suusatada, kartsin küll, et äkki kadakad selle uppi vajutanud.
Kui kõrtsi kohale jõudsime nägime eemalt algul ühte kährikut ja siis teist mööda lund sibavat.
Joonas ja Eveli olid juba miljöö praksumist kuulamas ( ehk siis maakeeli - tuli oli pliidi all).
Järgmine hommik kimas tuul samas suunas ja vaat veel vingemalt ei eelmine päev. Pool tundi ja olime Kõrgelaiul. Laiu lõkkeplatsile oli hunnik lund kuhjatud. Meie kümme lammast tervitasid meid oma kuudi juures.
Kuna 10.veeb pannakse Kõverlaid kinni siis oli väga mõnus seal korra peatus teha, üks saar sellest 1500 jälle külastatud. Laid tundus jube suur olevat. Merikotkas liugles selle kohal.
Viimane päev algas päiksega. Kaks kalameest sammusid kelk kaasas merele. Meie suusatasime teises suunas. Lahvandustest mööda. Päike paistis, tuult polnud ollagi. Aina suusatasime ja suusatasime. Lõuna luristasime sisse kalda ääres kadakate all.
Rohkem pilte näed http://www.360.ee/category/164-vainameresuusk.html
Triin
8-10 veebruar oli just selline aeg. Tuule suund klappis meie poolt valitud aja, koha ja marsuudiga. Kindlasti oli suur osa Andrel, saime suure suure tüki tema algaja õnnest. Esimesel päeval Eveli muidugi kahtles, et ei tea kuidas meil järgnevad päevad, kui kohe alguses suure hunniku õnne ära kasutame.
Mariell suusa ja kelguga
Hanikatsi maja oli soe. Rein oli just seal käinud ja ilmselt puid teinud. Jälle meil vedas. Joonas ja Eveli punnitasid vastutuult Saarnaki suunas, et siis mõnusalt allatuult tagasi Hanikatsile kimada. Muidugi jäi tuul selle ajaga nõrgemaks. Meie Andre ja Marielliga suusatasime mööda Hanikatsit- käisime veski juures, Rootsimaa metsas ja sadamanukis. Maja juurde viivat teed pidi sai suisa suusatada, kartsin küll, et äkki kadakad selle uppi vajutanud.
Pesuvahetus. Matkal peab just parajasti nii kiiresti liikuma, et higistama ei aja.
Kui kõrtsi kohale jõudsime nägime eemalt algul ühte kährikut ja siis teist mööda lund sibavat.
Joonas ja Eveli olid juba miljöö praksumist kuulamas ( ehk siis maakeeli - tuli oli pliidi all).
Järgmine hommik kimas tuul samas suunas ja vaat veel vingemalt ei eelmine päev. Pool tundi ja olime Kõrgelaiul. Laiu lõkkeplatsile oli hunnik lund kuhjatud. Meie kümme lammast tervitasid meid oma kuudi juures.
Kõrgelaiu lõkkekoht
Kuna 10.veeb pannakse Kõverlaid kinni siis oli väga mõnus seal korra peatus teha, üks saar sellest 1500 jälle külastatud. Laid tundus jube suur olevat. Merikotkas liugles selle kohal.
Viimane päev algas päiksega. Kaks kalameest sammusid kelk kaasas merele. Meie suusatasime teises suunas. Lahvandustest mööda. Päike paistis, tuult polnud ollagi. Aina suusatasime ja suusatasime. Lõuna luristasime sisse kalda ääres kadakate all.
Turistid kadakate vahel
Rohkem pilte näed http://www.360.ee/category/164-vainameresuusk.html
Triin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar