Mind on alati ahvatlenud Kuistlemma raba oma vaatega, kui temast mööda sõidan. Raba jääb just natuke enne Risti asulat. Vaade avaneb tüüpilisele rabale, kilomeetreid kiduraid mände.
Raba oli põlenud
Olin sel päeval küll plaaninud Silma LKA ringi suusatada, kuid liinibuss läks katki. Õnneks läks katki Ristil ja asendusbuss, mis pidi tulema tunni pärast ma ootama ei jäänud. Muutsin kiirelt plaani ja varsti suusatasin juba rabas. Tuul tagant lükkamas ja pinnasetuisk mööda kimamas.
Kuistlemma rabast sai sujuvalt Õmma raba siis tuli pikem metsas ragistamine, Liivi jõe ületus ja varsti ronisingi Tõlva rabanõlvast ülesse. Mets muidugi oli tore- lisaks kadakatele hakkas siin- seal silma tammesid. Lisaks ohtrsalt looma- lindude jälgi- ilves, põder, rebane, metssiga, teder; vähem metskitse ja jänese jälgi. Enne rabanõlva olid noored kased lumevaalumise tõttu lausa müüri ette ehitanud.
Nirk? Kärp?
Vingeim hetk oli kui sain suusatada mööda kitsast ja 3 km pikka rabakeelt. Sel olid oma sopid ja saare! Vinge, sellist pole veel näinud.
Tagasiteel, kui tuul puhus otse vastu "leidsin" raba servast vaatetorniga maja. See oli just õigel ajal- teepaus. Maja teisel korrusel saanuks mõnusalt ööd magada ja viimaselt korruselt oli hea vaade rabale.
Hea, et see buss ikka Ristil katki läks!
Triin