Kuvatud on postitused sildiga laanepüü hazel grouse. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga laanepüü hazel grouse. Kuva kõik postitused

reede, 7. mai 2010

Rajakaamera ja karu

Natouresti Alutaguse rajakaamera jäädvustas esimese karu sel aastal. Noor emakaru  jäi kaamerasse 3 nda mai varahommikul kell 5:37. Järgmisel päeval oli karu platsis juba kell 19:09.

Noor, kolme aastane emakaru


Eriti vingelt vedas Benil ja Philil, kes nägid karu varjest 5 m kaugusel. Nägid noort emakaru ja isakaru. Kuna karudel pulmad tulemas, käib isakaru emakarul järgi, oodates sobivat hetke paaritumiseks. Philli tehtud videost tundsime ära tuttava isakaru eelmisest aastast. Isase jalajälgi leidsime metsateel, jälje laius 17 cm. Emase karu jälje laius jääb vahemikku 11-13 cm.

karu esikäpajälg


Tõeliselt vinge on sõita Alutaguse metsade vahel, näha tetri, metsiseid, kuulda laanepüü vilet, händkakke, karvasjalg- kakke, põristavaid mustirähne, valgeselg- kirjurähne. Otsida ilvese, hundi ja karujälgi.
Rikkus missugune!

Ben on BBC Wildlife ajakirjanik, kellele meie maa loodus väga sügava mulje jättis. Varsti on ajakirjas Eesti kohta artiklit oodata. Phil on " mammal twitcher" näinud 522 erinevat inetajat. Tema nägi Eestis esimest korda kährikut ja lendoravat.

Alutaguseni,
Triin

teisipäev, 27. aprill 2010

Päevane linnuvaatlus

23. aprillil oli mul väga lahe linnuvaatluse päev koos teiste Eesti loodusgiididega. Me olime kogunenud Palupõhja, kus Rein, Leho ja Andres meile lindudest rääkisid. Koos kuulasime ja õppisime linnulaulu. Laupäeval tegime bussiga väljasõidu Lõuna- Eestisse. Plaan oli külastada Ilmatsalu kalatiike, Väike- Rakke poldrit ja Aardla poldrit.

Väike-Rakke poldril

Esimene koht kuhu suundusime oli Ilmatsalu, teel nägime kahte põtra, üks pikutas metsasihil, teine näris paljuoksi. Laeva jõe piirkonnas oli veetase endiselt kõrge ja metsad märjad. Seepärast hoidsid loomad kuivematesse kohtadesse.

Ilmatsalu kalatiikide vahel nägime laululuike, taevas tiirukas must- harksaba ning alles oli ka kukkurtihane. Tiigil tegi oma armast seahäält hallpõsk-pütt- minu esimene vaatlus sel aastal.

Aardla poldril

Väike-Rakke poldriloli lahe. Nägime erinevaid parte- sinikael part, rääkspart, soopart, luitsnokk part, viupart, piilpart, rägapart, tuttvart, sõtkas; kühmnokk luik. Vingeim vaatlus oli mudanepp. Seda lindu sain väga lähedalt vaadelda, pildi peal polnud ta suled üldse nii sinised. Lind on väga julge ja läheb lendu vahetult enne segajat, Inglismaal olla ainukene mudanepi vaatlus mingil aastal lõppenud twitcheri jala all. Lind suri.

Kureküla põldude vahel olid suured parved hanesi, nägime suur-laukhanesid, rabahanesid, sekka mõned valgepõsk lagled.

Aardla poldril oli umbes 20 000 hane, nii suured laukhaned ja rabahaned. Merisk olla Andrese sõnul esimene vaatlus sellel poldril.

Karujälg

Tagasi Palupõhjas olles läksin 500 m kaugusele metsa, et uusi linde kuulata. Uusi liike ei kuulnud, kuid nägin laanepüü paarikest, kes pajul urbi nokitsesid. Mõne hetke pärast nägin metssigade poolt ära songitud pinnasel emakaru ja kutsika jälgi.Jan ja Ivo filmisid samal ajal metssea karja emise ja põrsastega.


Linnule,
Triin

esmaspäev, 5. aprill 2010

Laanerähn ja laanepüü

Pühapäeva hommik algas vara, kell 5. Kihutasin Monika juurde, et ta autosse nabida. Meiega ühinesid veel kuus britti, kel kõigil oli soov ära näha laanerähn ja laanepüü. Ära ei oleks ütelnud händkakust, värbkakust, vöötkakust, metsisest, tedrest.

Monika juhendamisel läksime metsa, et leida laanerähn. Lumi oli poolde põlve, metsas polnud kerge kahlata. Ilm polnd meile soodne. Oli niiske, udune ja jahe. Siin seal piiksusid tihased, rähnid puha vaikselt. Varsti kuulsime laanerähni, hiilisime veidi tagasi, ootasime.., luurasime.., kuid rähn oli nagu õhku haihtunud. Eemal kilkas hallrähn, musträhn tegi häält, isegi mänsak poseeris meile. Läksime veel sügavamale metsa sisse. Nagu tellitud lendaski laanerähn meie eest läbi, kuivanud kuusele! Algul varjas end tüve taga, kuid tuli peagi nähtavale. Saime super vaatluse, mis kestis umbes 12 minutit.

jah, see seal on laanerähn!


Kõik õnnitlesid üksteist, jagati kommi.

Järgmisena oli plaanis laanepüü. Ahto andis mulle vile, et lindu ligi meelitada. Tuligi lennates, vilistas minuga kordamööda võidu. Aga ei näidanud ennast. Britid tahtsid lindu ilmtingimata näha. Varsti lind enam ei vastanud. Sumpasime metsast välja, enamustel jalad niisked või märjad.



Peale mõnusat lõunat võtsime suuna vöötkakule. Monika oli teda Valgus posti otsas istumas näinud. Kohapeal avanes pilt hakkidest, kes sättisid end posti otsa pesitsema. Kakk oli ilmselt läinud põhja poole.

Laanepüü jäigi nägemata, kuigi ta vastas meile veel pärastlõunalgi. Ainuke, mida nägime oli hunnik laanepüü junne.

Huvitavamaid linnuliike pühapäevast 4.aprillist- musträhn, mänsak, hallrähn, laanerähn, tutttihane, sabatihane, hiireviu, laulurästas.

Monikat tegi eriti kadedaks brittide laupäevane kirjuhaha vaatlus Undva ninas.

Linnuvaatluseni,
Triin