Eile oli selline, noh kohe "eriline päev".
Pidin hommikul rongiga sõitma Pariisi CDG lennujaama, õnneks läks Le Manst sinna otse rong, peatus paaris kohas ainult ja pidi lennujaama jõudma kell 9:10, mul läks lend 11:05. Napikas sellise suure lennujaama kohta, 2 tundi enne kohal olla, ça va, aga kindlasti on 3 tundi parem, eriti kui pagas ka ära anda. Lisaks neid prantsali kunagi ei tea, võib juhtuda, et see on just päev mil rongijuhid streigivad või selle rongi juht pole hommikul kohvi ega crossanti söönud ja teeb kiusu pärast ühe 40 minutilise pausi.
Le Mans rongijaamas olles selgus, et rong hilineb 10 minutit. Kui rong kohal hüppasin vagunisse ja siis me veel ootasime ja ootasime, et miski teine rong tuleks, et rada vabaks saaks. Ah, jaa selle hilinemise võisime julgelt härmatise- lume nahka kirjutada.
Lennujaama jõudsime 9:40, mul iga minut arvel olin suht närvis küll. Sel puhul toimib mu keha nagu põgenedes, sulgurlihased ei sulgu enam, pidin vist 4 korda wc käima.
Rongiuksed hüppasid lahti ja ma tormasin välja, muidugi liikuvad trepid olid remondis, ja ala suletud ning ma pidin oma 16 kg kotiga paarsada meetrit tagasi jooksma. Trepis ülesse minnes lõõtsutasin ohtralt.
Nii, nüüd läbi 2D terminali minu omasse, käru leidsin õnneks kohe. Kerge sörk leidis mind inimeste pudru vahel sikk-sakke tehes. Uhh, jõdsin oma pagasi ära anda 15 minutit enne selle sulgemist.
Turavast ka suhteliselt kiiresti läbi. Muidugi läks kott kõrvale, akupanga tõttu sai kogu kott teise reisi rönkenist läbi.
Ning siis uuesti lennuinfo ekraani vaadates nägin, et meie lend hilineb 20 minutit. Miks te seda mulle varem ei öelnud?!
Lend hilines kokku ca 55 minutit. Ning Kopenhaagenisse jöudes oli minu jätkulend juba Hamburgi poole teele läinud. Pidin ootama järgmist, mis läks 4 tunni pärast.
Et jätkata jadaga, see lend ka hilines:) Aga ainult 30 minutit. Esimest korda sain istuda reas number 1, kuid see oli pahempidi lennuk ja bisness klass istus lennuki tagaosas, kohe sissepääsu juures. Minu rea juures oli varuväljapääs, mis tähendas rohkemat jalaruumi.
Hamburgis viis tramm mind rongijaama suunas. Siis aga jäi seisma, selgus et üks kodanik oli trammi teel istunud ja..
Viimane ots rongiga Lübekisse, selle tunni aja jooksul, noh kohe mitte midagi ei juhtunud! Ning rong isegi jõudis lõpp-peatusesse 1 minut varem. Ma isegi olit natuke pettunud.
Ning 11 minutit taksoga läks peaaegu libedalt. Küsisin juhilt, et miks ta elab Lübekis aga ei mäletanud kuidas elama on saksa keeles, kasutasin sõna live mis temale tähendab vist lieben. Ma mingi hetk ei saanud aru, et miks ta abielust ja oma naisest, lastest rääkima hakkas.
Hallo Lübeck!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar