kolmapäev, 11. jaanuar 2012

Osooniga hundijälgi filmimas.

Osoon tahtis hundijälgi filmida. Nojah, luusisime päeva Kõrvemaal, kus teadsime et hundikari ja kuulasime maad, et kus neid nähtud. Kuid mida polnud olid hundijäljed.

Filmimise hommikul helistas Ahto, ta oli just värsked jäljed Alutaguselt leidnud. Muidugi sõitsime sinna ning kohtusime Osooni tiimiga.
Kristjan ja Randel- Osooni tiimist.

Kogu meie filmimine ja jäljevaatlus kulges nagu põnevusfilmis, pinget keriti ja tõeline pärl tuli lõpus, kuigi ega meie ju sündmuste käiku ette ei teadnud.
Metssea kesiku alalõualuu.

Võtsime jälje üles teeristilt, mis oli varemgi huntide poolt tihti tähistatud ja aeg- ajalt nägime seal jälgi. Teerist oli korralikult märgistatud. Jäljerea järgi saanudki aru mitu looma siin oli jooksnud, sest rada läks edasi tagasi.Kohati olid kõik loomad ka ühte sammu astunud.

Metsateed pidi natuke sisse minnes oli järgmine tähistus, sel korral tahke.

Varsti keeras jäljerida metsa. Kuna lund oli vähem, pidi ettevaatlikult jälgima, et jälg kohe ära ei kaoks. Noorte kuuskede alt leidsime magamisaseme, natuke eemalt veel kaks. Jälgi oli piirkonnas palju ja otsisime põhjust, miks loomad siin viibinud on. Aeg- ajalt oli kuulda ronkasid. Arvasin, et lähikonnas mõni murtud loom.

Tuhlasime piirkonnas, mina leidsin murtud kesiku pealuu ja neli magamisaset.

Hundi magamisase.

Tormasin tuhinas tagasi teiste juurde, kui Randel teatas, et ta leidis ka verd ja huntide tallutud lume. Uurisime piirkonnas ringi. Seal oli metssea karvu, verd, huntide jälgi ja kellegi lohistamisjälg. Kuid lohistamisjälg polnud värske- lumi oli peale sadanud.

Liikusin seda lohistamisjälge pidi edasi. Ning järgmise kuuse taga nägin murtud metssea kesikut. Kesikust õhkus veel soojustki.
Murtud metssea kesik.

Oli suur juhus, et seda kõik nägime! Kas järgmist korda üldse tuleb?


Triin

1 kommentaar:

  1. Igavikuline küsimus kus lõpeb põrsas ja kus algab kesik. Siin on tegu kindlasti põrsa lõualuuga(vaadake hambaid) ja põrsa raipega.

    VastaKustuta