reede, 23. detsember 2011

Naisteraba-Leva raba- Kõrgeraba

Oli ilus detsembrikuu päev- vihma sadas ja välja vaadates ei saanud päris hästi aru, kas kell oli kell 10 hommikul või kell 2 pärastlõunal. Ja ega saanud sellestki aru mis kuuga tegu oli. Kalender siiski kinnitas, et detsember.
Igatahes sel ilusap päeval läksime meie ja Märteni koer Örr rabamatkale.

Kui esimene kraav ületatud ja natuke vees solistatud olime õnnelikult rabas. Surusime end otse üle raba, mööda vanadest turbakaevanduse täisnurksest mustrist. Elevust pakkusid mõnusa maitselised jõhvikad ja mikroskoopilised lumelaigud.

Matkasöök koosnes sushist, praetud banaanidest, jõhvika maitselisest kissellist ja präänikutest.

Raba maastikule oli suureks kontrastiks turbakaevandus. Õnneks pakkusid hundijäljed liikumisel põnevust.

Mingil hetkel tegi see asi (GPS) kummalise kaare- Marguse sõnad ja tekkis eht Nipernaadi tunne ( ma kõnnin ja kõnnin).




Kui Leva järveni jõudsime olid kalamehed läinud, neist maha jäänud vaid suur hunnik taarat, plastikust laud, vana lõkkekoht ja puu otsa saag.

Järve juurest läks metsasiht otse rabast välja, kuid seda ei soovita. Algul on tee jah tee, kuid viimased 600 m kannab ta nimetust kraav. Andre arvas, et meil on päris hästi läinud, et see pole kodutee, mida peaks iga päev kõndima.


lahe oli!
Triin


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar